Foto: Karin Kallas

Kirik & Teoloogia uus number räägib ajaloost ning Jumalast igapäevas. Otseselt mitte küll küsimusest, kuidas tunda Jumal ära n-ö suures ajaloos, vaid Jumala koguduse heitlikust igapäevast minevikus, mis muidugi on otsapidi välja jõudnud olevikku. Samas saame lugeda ja kaasa mõelda selle üle, kuidas on inimeste elu ja igapäev osa Jumala tööst ning milliste märkide – imede – kaudu Jumal meid kõnetab ning toetab.

Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Indrek Pekko artikkel annab ülevaate endise Ida-Saksamaa evangeelsete kirikute lähiajaloost. Ajaloolisest ülevaatest saavad nähtavaks kiriku ja riigi muutlikud suhted, mis ühest küljest lähtuvad pragmaatilistest ootustest ja lootustest üksteisele ning teisalt tekitab pingeid ideoloogiline hõõrdumine. Võim aga muutus, kirik jäi, leides end küsimuse ees, kuidas olla kirik uues, teistsuguse ideoloogiaga riigis, ning kuidas kõnetada kirikust võõrdunud ja võõrandatud inimesi.

Ka üks seekordsetes arvamuslugudes, EELK Usuteaduse Instituudi professori Thomas-Andreas Põderi lühitutvustus kaht Ado Grenzsteini kirjutist sisaldavast raamatust „Tunne ja Tarkus“, liigub kiriku ajaloo radadel.  Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kui vaba rahvakiriku 100. aastapäeva eel väärib raamatus sisalduv „Härraskirik või rahvakirik?” kindlasti tähelepanu ning järelemõtlemist.

Avaldame ka selle nädala numbris usundiõpetuse olümpiaadi essee, mis sai tubli teise koha. Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Rahel Toomik mõtiskles oma essees imede ja igapäeva üle. Kas imed ja igapäev on vastanduvad või võib üks olla ka teine? Ja kuidas üldsegi ime ära tunda? Näib, et ime olemasolu võimalikkus peitub inimeses endas – tema suutlikkuses imestada ja imetleda, inimese eriomases viisis maailma tajuda ning tõlgendada.

Tõlgendada võib maailma muidugi mitmeti ning üsna levinud on maailma nägemine jumalatu paigana – kas selles vohava kurjuse või lihtsalt uskmatuse tõttu. Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Kadri Lääs kirjutab mõtiskluses Jumala plaanist, tema ainsast plaanist, kus inimesed on kaasosalised. Mõtisklus julgustab meid avastama ning tundma ennast ja meid ümbritsevat maailma ära Jumala plaanis, mitte pidama end liiga tähtsusetuteks, et olla osaline selles.

Avastamisrohket lugemist!

Tänases numbris:

Indrek Pekko, Endiste Ida-Saksamaa evangeelsete kirikute lähiajaloost.

Rahel Toomik, Olümpiaadiessee: Imest, inimesest ja väikesest rebasest.

Thomas-Andreas Põder, Eesti vaba rahvakiriku 100. sünnipäeva eel ilmus esmakordselt eesti keeles Ado Grenzsteini „Härraskirik või rahvakirik“.

Kadri Lääs, Mul ei ole teist plaani.

„Ühiselt käies, tegutsedes ja palvetades”: Kirikute Maailmanõukogu avaldas 2016. aasta ülevaate.

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!