Saksa Piiskoppide Konverentsi kevadine täiskogu toimus traditsiooniliselt Bensbergis 6.–9. märtsil. Eesistuja kardinal Reinhard Marx esitles tulemusi 9. märtsil pressikonverentsil.

Kardinal tõstis esile nii avajumalateenistuse vabaduse sõnumit kui konverentsi ajal ajalehes Die Zeit ilmunud intervjuud paavstiga, milles seisis ka mõte, et hirmud sulevad uksi, aga vabadus avab neid. Kardinal tervitas vihjeid kirikusiseste arutelude jätkumisele.

Paljude küsimuste hulka, mida konverentsil arutati, kuulusid preestriameti väljakutsed tänapäeval, preestrite vähesus, tsölibaatlik eluviis, preestriks kasvamise eeldused, lääne- ja idapoolsete preestrite erinevad mured jm. Süüria kristlaste probleemse elu-olu vastu tunti erilist huvi ning analüüsiti katoliku kiriku ja katoliiklaste arvestatavat panust pagulaste aitamisse Saksamaal.

Ent arutati ka parasjagu kogu ühiskonnas aktuaalsete teemade üle. Seoses tendentsiga liikuda eutanaasia lubamise suunas rõhutati, et haigeid ja vanu inimesi ei tohi jätta üksi, sest soov surra tekib just üksinduses ja meeleheites. Vaja on rohkem hospiitsikohti ja tugevdada palliatiivmeditsiini. Katoliku kirik on just siin aktiivselt tegev. Teisalt analüüsiti Saksa valitsuse hiljutist vaesuse ja rikkuse aruannet ning veenduti vaesuse kasvus vaatamata majanduse kasvule. Tervitati ühiskondliku tähelepanu teravnemist vaesuse küsimuses.

Saksa meedias on kõige rohkem tähelepanu äratanud konverentsi arutelud poliitiliste küsimuste üle. Rõhutati punase joone tõmbamist selliste seisukohtade suhtes nagu vaen välismaalaste suhtes, teiste usuühenduste hukkamõist, oma rahvuse ülimaks kuulutamine, rassism, antisemitism, ükskõiksus vaesuse suhtes jne. Kus jämedalt üldistatakse, kus loosungid aitavad kaasa vaenulikkusele – seal ei ole kristlastel midagi otsida. Kristlased ei tohi üle võtta tülinorijate ja fundamentalistide stiili. Distantseeruti partei AfD (Alternative für Deutschland) populistlikest ja mitmest sisulisest hoiakust. Sooviti inimväärikust (ka pagulaste küsimuses) ning ausat demokraatlikku arutelu, milles loobutaks poliitilisest ühekülgsusest.

Erilisel kohal oli reformatsiooni meenutamine juubeliaastal 2017. Hea sõnaga peeti meeles Lundis 31. oktoobril toimunud reformatsiooniaasta rahvusvahelist avaüritust, millel osales ka paavst Franciscus, ning samal päeval Berliinis toimunud rahvuslikku avaüritust, kus Martin Lutheri medal anti üle kardinal Karl Lehmannile. 9. veebruaril 2017 ulatasid luterlased ja katoliiklased sümboolselt üksteisele üle eelmisel aastal redigeerituna uuesti ilmunud Lutheri Piibli ja nn Einheitsübersetzung’i.

Kokkuvõtet konverentsi kohta saab lugeda siit.