Foto: Karin Kallas
Kahtlemata me kõik teame midagi. Teame mõnest asjast rohkem, teisest vähem. On teadmisi, mis on tulnud raske pingutusega, ning neid, mis on meis juba sünnist. Ja on teadmisi, mis on meile elamiseks vajalikud. Viimaste hulka kuuluvad argiteadmised – kuidas liikuda väljas nii, et miski meid surnuks ei sõidaks, kuidas eristada riknenud toitu heast, kuidas tunda ära ohtlikku olukorda jne –, kuid elamiseks vajalike teadmiste hulka kuulub ka Jumal. Mitte ainult tema teadmine, vaid tundmine, mõistmine, temaga koosolemine. Loomulikult ei ole see kõik inimesel täielik. Ning isegi paratamatu mitte. Siiski, mis võimaldab meil üldse millegi teadmise ning miks on nii, et mõned teavad Jumalatki? Need on mõned teemadest, mille üle Kirik & Teoloogia seekordses numbris arutletakse.
Berliini Vaba Ülikooli ning Berliin-Brandenburgi Judaistika Keskuse uurija ja õppejõud dr Elad Lapidot küsib oma ettekandes, mille ta pidas 2014. aastal Tartu Ülikooli juudi teaduse õppetooli 80. aastapäevaks, „kuidas juudid teavad?“. Lapidot arutleb selle üle, kuidas uuritakse judaismi, st millega tegeleb judaistika, kuid pöörab selle küsimuse ka teistpidi: kuidas juudid teavad, kas juutide teadmine erineb milleski judaistika teadmisest. Lisaks nende küsimuste üle mõtisklemisele annab ettekanne ka lühiülevaate „juudi teaduse“ algusest.
Teadmise ning Jumala teadmise üle mõtiskleb ka seekordse jutluse autor Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja Tauno Kibur. Kiburi jutlus kõneleb Jeesusest kui elava vee allikast. Kas vaimne või etniline Iisrael, samaarlased või paganad – Jeesus on kõigile elu allikaks ning kutseks Jumala juurde. Inimese teadmine võib küündida nii kaugele, et ta taipab, et ei tea midagi. Jumal aga ei ole filosoof. Tema ei paku teadmiste sügavust, kõrgust või laiust, vaid iseennast, tõde, mis ületab kõik teadmise mõõdupuud.
Inimese oskused võimaldavad tal eristada maailma keerukusi – tunda ära erinevaid paiku, rahvuseid, usundeid. Jätkame seekord EELK Usuteaduse Instituudi lõpetaja Agu Karelsohni artikli „Latgalite rahvapärimus ning Kristuse sündimise püha selles“ avaldamist. Saame lugeda latgalite tähtpäevade, kombestiku ja uskumuste kohta ning kuidas kristlik kultuur on mõjutanud kristluse-eelset ja milliseid kultuurielemente on kristlus omaks võtnud.
Põnevat teadmiste saamist!
Tänases numbris:
Agu Karelsohn, Latgalite rahvapärimus ning Kristuse sündimise püha selles, 2. osa.
Elad Lapidot, Kuidas juudid teavad? Tartu Ülikooli juudi teaduse õppetooli 80. aastapäeva tähistamiseks.
Tauno Kibur, Igavesse ellu voolav allikas (Jh 4:9–15).
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
