Arhiiv

Tõde on kusagil olemas (nr 260/ 2.12.2016)

Foto: Sander Saks

Foto: Sander Saks

 

Praegune ajastu erineb paljuski varasematest: teaduse areng ja möödunu kogemus on nihutanud inimteadmise võimaluste piirid kaugemale kui iial enne. Kuid jätkuvalt esitab iga päev meile väljakutse märgata ja aru saada, kas see, mida meile läbi erinevate kanalite räägitakse, on tõde. Mis üldsegi on tõde? Kindlasti on meil kõigil õigus oma arvamusele. Aga kas ka õigus oma tõdedele?

Tõtt soovib ja soovitab otsida ka tänase arvamusloo autor, süstemaatilise usuteaduse lektor Roland Karo. Ta alustab fundamentaalse hoiaku kirjeldamisest, mille all postmodernsust tavapäraselt mõistetakse: suurte narratiivide aeg on läbi ja igaühel on oma tõde, kõik kokku on lihtsalt lugu. Sellest lähtuvalt kaasneb tõe käsitusega, et kõik on suhteline. „Mingit lõplikku, universaalset tõde pole olemas. Anything goes. Täpselt see maailm, mille kohta Pilatus Jeesuselt resigneerunult küsis – mis on tõde?“ Sellele küsimusele Karo meid mõtlema suunabki.  Sest tõde on kusagil olemas.

Jutluses heidab EELK vaimulik Kristel Neitsov-Mauer  pilgu minevikku, et „täie selgusega hinnata möödunus toimunut ning saada aru, kuidas see meid kõiki on mõjutanud ja teeb seda edaspidigi“. Neitsov-Mauer mõtiskleb kommunismi terrorile tagasi vaadates faktoritest, mis on meie tänast kirikuelu mõjutanud ja tänab toonastes tingimustes tegutsenud kiriku töötegijaid. Autor juhib meie tähelepanu sellele, et aeg-ajalt tuleb tehtud töö kiriku sisulisel üles ehitamisel värkse pilguga üle vaadata, sest muidu võib juhtuda, et seni ehitatu kukub kokku. „Eelkõige on tähtis lampides tuld alal hoida ning mitte seda kustutada, et kuskil teises kohas uue vägevama leegiga see uuesti läita.“

Avaldame ka eelmises numbris ilmuma hakanud Martin Lutheri kirjutise „Sermon või jutlus sellest, et lapsi kooli tuleb saata“ (1530) teise poole. Luther maalib oma mahlaka keelega pildi haridusest ja iseäranis teoloogilisest haridusest kui millestki, mis on pea õndsusvajalik. Oma ideedega, mida toetasid ja arendasid edasi sellised reformaatorid nagu Philipp Melanchthon ja Johannes Bugenhagen, rajas Luther teed hariduse laiapõhjalisele väärtustamisele ja üldhariduskoolide ideele.

 

Rahulikku saabuvat teist adventi ja meeldivat lugemist!

 

Tänases numbris:

Martin Luther, Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida, 2. osa.

Roland Karo, Tõejärgne maailm, tõejärgne kristlus?

Kristel Neitsov-Mauer,  Jutlus II advendiks (Lk 12:35–40).

Ajakiri “Kirik & Teoloogia” ootab lugejate tagasisidet!

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English