Foto: Karin Kallas
Novembrikuu ning kirikuaasta lõpp on siin ilmanurgas kui üks pidev õhtu ja öö vaheldumine. ,,Kes ööd ei armasta, see rändab võõrsile,“ on kirjutanud luuletaja Ernst Enno lahkuvatele luikedele järele vaadates. Sellest, et õhtu- ja ööpimedus võivad tõesti armsad olla, tunnistavad kasvõi Artur Alliksaare luuletused. Enamasti oleme aga õppinud talvepimedust lihtsalt talutavaks pidama, eriti kui on abiks võtta küünlatuli, mis meenutab, et valgus pole jäädavalt kadunud – et valgus on teel.
Kirikuaasta viimast pühapäeva on nimetatud küll surnute mälestuspühaks, küll igavikupühapäevaks. Tänases Kirik & Teoloogia numbris kõneleb toimetuskolleegiumi liige Katri Aaslav-Tepandi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu järelravi kliiniku psühholoogiga Inna Mölderiga tema igapäevatööst elu ja surma vahel. Üheskoos tõdevad nad, et hingedeaeg on surmast ja leinast mõtlemise aeg, mil mõtted liiguvad hirmudele ja teadmatusest sündivatele eelarvamustele ning kõigile neile ängistavatele tunnetele, mis seotud surmaga, suremise ja leinaga.
Neid mõtteid ei ole hea maha suruda. Nende eest ei maksa ka võõrsile rännata. Sealgi saavad nad meid lõpuks kätte. Parem on nad lõpuni mõtelda, parem on sellest ängistusest ja pimedusest läbi käia, parem on leida julgust sügavusse vaatamiseks, sest sügavuses võib leida tõe, mis laseb uuesti jalule tõusta ning lootusrikkalt edasi minna.
Nii ei pea hingedeaeg ega ka surnute mälestuspüha olema ainult tagasivaatamiseks. Hingedeaeg on ju ka meie oma hinge aeg, mis võib aidata meil leida hingamist oma hingedele siin ja praegu. Igavikupühapäevana suunab kirikuaasta viimane pühapäev meie mõtte aga hoopis tulevasele. See meenutab, et meil on hing, mis on enam kui kaduvus ning enam kui ajalik elu. Surmal ja pimedusel ei ole ütelda viimast sõna, sest Kristus, kes on elu ja valgus, on tulnud ja nad alistanud.
Valgust ja valgustust võib mõista mitmel moel. Kes ei saanud osaleda 26. oktoobril 2016 toimunud Tartu Ülikooli usuteaduskonna taastamise 25. aastapäeva konverentsil, võib hämaratel õhtutel lugeda Aira Võsa poolt peetud ettekannet ,,Uusaja religioonifilosoofilised ja teoloogilised impulsid: valgustusest Schleiermacherini’’.
Aga siiski: mis on see igavik? Omaaegses Uues Lauluraamatus leidub tore laul, mis lubab oma 11 salmi jooksul põhjalikult igaviku olemuse mõtiskleda. Ühes neist nendib J. Bergmann: ,,Oh igavik, oh igavik, Kuis oled sa nii pikk, nii pikk! Sa oled aeg, mis ajatu, Sa oled ring, mis rajatu: Keskpaigaks sul on „alati“ ja ääreks „mitte iialgi.“ Oh mõtle, mis on igavik!“
Ka EELK vaimulik Tiiu Hermat seab tänases jutluses nii oma sõnade kui ka imeliste loodusfotode abil meie ette mitmeid igavikupilte, et iga lugeja-vaataja saaks valida oma. Läbi lõputu valge välja, sädemeid pilduva tule ning pehme udulaama juhib ta meid suvehommikusse: ,,Igavik kui suvehommikune koidik – värvidest rikas, iga hetkega kirkamaks muutuv. Varsti, varsti peaks päikeseserv kerkima silmapiirile. Koidik täis lootust ja lubadest – pimedus kaob, varsti peaks päikeseserv kerkima silmapiirile. Koidik täis lootust ja lubadust – pimedus kaob, varjud taganevad, kohe läheb valgeks, kohe algab kaunis päev.’’ Just sellisena kirjeldas Matrin Luther kristlase elu – rännakut öös, milles on särama hakanud koidukiired. See on hommikuhämarus, mil öö pole veel möödas, aga päeva ja valguse võit on vääramatult kohal.
Ernst Enno on oma mõtetega veel ehas. Aga isegi ehavalguses on lootust, isegi varju riigid igatsevad valguse naasmist. ,,Eha ilu, eha elu/ Ülendavad varju riigid,/ Kallistavad vilu vallad,/ Et see eha hele kuma/ Rahu varju igatsusel,/ Vaiksust vilu armastusel/ Annaks rada rändamiseks/ Hämaruse härdas kodus,/ Kuni päike jälle sõuab/ Sära varjudesse saatma.“
Andku Jumal valgust Su rännakuks läbi hämaruse koidiku poole.
Tänases numbris:
Aira Võsa, Uusaja religioonifilosoofilised ja teoloogilised impulsid: valgustusest Schleiermacherini.
Katri Aaslav-Tepandi, Psühholoog elu ja surma vahel. Intervjuu psühholoog Inna Mölderiga.
Tiiu Hermat, Sinu igavik on Sinu enese valida.
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
