Foto: Ergo Naab

Üha keerukamaks muutuv maailm seab meie ette väljekutseid. Mõnikord saab keerukust lahendada minimaalsete ühisnimetajate leidmisega. Ka religioonide turul leidub klišeesid, mis justkui lahendavad kõik probleemid. „Jeesus, ta on vastus, tänapäeval veel!” kõlab tuntud laulusalm. Ehk sama tuntud on ka reaktsioon: „Kuid milles on küsimus?” Tänapäeva kriitiliselt mõtlev indiviid ei lähe šarlatanismiga kaasa. Samas on jätkuvalt õige küsida, kuidas suhestuda arusaadavalt meid ümbritsevas mitmekihilises kommunikatsioonis.

Tänane Kirik & Teoloogia number on pühendatud usupuhastuspühale. Artikli rubriigis toome lugejani toimestuskolleegiumi liikme Thomas-Andreas Põderi Inglise Kiriku Rochesteri piiskopkonna uurimiskonverentsil peetud ettekande „Kristus keerukas maailmas”. Põder esitab küsimuse: „Kuidas rääkida Kristusest keerukas maailmas teoloogiliselt?” Tema „arutluse esimene, pikem osa on põhimõttelisemalt kristliku identiteedi üle.” Teises pooles mõtiskleb ta  selle üle, „millises tähenduses võiks vormelit „Kristus keerukas maailmas“ mõista osutavana kristlikule spirituaalsusele, milline põhihoiak on selles kätketud kaasaja maailma keerukusse ning milles seisneb kristlaste ja kiriku eriline vastutus.” Inspiratsiooni oma ettekandeks ammutab Põder aga reformatsiooni tuntuimast kirjutisest, Martin Lutheri „Traktaadist ristiinimese vabadusest“.

Arvamusrubriigis esitab toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe põhimõttelise küsimuse: „Mis on usupuhastuse suurim tähendus? /…/ mis on meie usus kõige olulisem?” Lahe sedastab, et „usupuhastuse näol on tegemist vaieldamatult murrangulise sündmusega Euroopa ja küllap ka maailma ajaloos. /…/ Ka meie, kes me elame pool aastatuhandet pärast Lutherit ja reformatsiooni, ei pääse sellest küsimusest kuidagi mööda.” Lahe järeldab oma arvamuses: „Lutheri ja tema tegevusest alguse saanud reformatsiooni suurim panus kristlusele ja kristlikule teoloogiale on minu meelest see, et tänu Lutheri „reformatoorsele avastusele“, mida kontseptualiseerituna väljendab luterlik õigeksmõistuõpetus, on võimalik käsitlus ristiusust, mis teeb selget vahet keskme ja perifeeria, kõige olulisema ja vähem olulisema vahel. /…/ mitte üheski teises konfessioonis ei ole kujunenud õigeksmõistuõpetusest sel kombel kogu teoloogilise mõtlemise alust ning samal ajal ka normi, millest lähtudes hinnatakse kõiki teoloogilisi väiteid, sealhulgas ka Piiblis endas leiduvaid.“

Tänases jutluse osas arutleb toimestuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik ladinakeelse sõna indulgentia põhitähenduse üle: „Indulgentia põhitähendus on seotud leebuse, lahkuse, armulikkusega. Luterliku probleemiasetuse võiks taandada põhiküsimusele, mis annab meile armu. Mis on meie suhtes leebe ja lahke, vabastab meid? Kas talveõhtul hubase kaminatule ees sooja kakao rüüpamine, kas kindla korra järgi ja piisava sagedusega palvetamine, kas kirikule rahalise annetuse tegemine? Või Jumala arm? /…/ Enne ei juhtu ikka midagi põhimõttelist, kui Jumala arm ei tule. Vana Testamenti lugedes muidugi teame, et Jumala arm on meile antud, ootus ja lootus on kindlad, evangeeliumi vastus on veelgi kindlam.”

Usupuhastuspüha erinumbris ilmub ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma karjasekiri usupuhastuspühaks 2016 ning viide võimalusele jälgida otseülekandena Lundis toimuvat reformatsiooni 500. aastapäeva ühispalvust, kus osalevad ka paavst Franciscus ning Luterliku Maailmaliidu president piiskop Munib Younani ja peasekretär pastor dr Martin Junge.

Tänases numbris:

Thomas-Andreas Põder: “Kristlus keerukas maailmas“.

Jaan Lahe: “Reformatsiooni aegumatu tähendus“.

Urmas Nõmmik: “Väravast väljas teed puhastamas – usupuhastuspüha jutlus (Js 62:6–7, 10–12)“.

Urmas Viilma, Karjasekiri usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril 2016.

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!