Foto: Karin Kallas

Ajakiri Kirik & Teoloogia tahab pakkuda võimalust nii teoloogidele kui ka teistele, kes end teoloogidena ei mõista, mõtiskleda, arutleda, jutlustada ja argumenteerida teoloogilistel teemadel. Selline tegevus on mitmetahuline: intellektuaalne ja eksistentsiaalne, kui nimetada kaks põhilist teoloogia loomuomadust. Jutluste juurde kuulub loomulikult – vähemasti peaks kuuluma – eelkõige Jumala sõna kuulutamine ja Jumala ilmutuse avamine.

Mõtlemise ja järelemõtlemise ehk reflekteerimise vaenlaste seast leiame laiskuse ja ignorantsuse. Süstemaatilises laiskuses ja ignorantsuses mandub ühiskond, kultuur, indiviid. Paraku on teoloogilisele mõtlemisele ühiskonnas laiemalt osaks saanud mandumine. Teoloogiline kirjandus, ajakirjandus, omaette mõtlemine ja kollektiivne mõtlemine kirikutes, koolides või sõpruskonnas aitab meil vastu panna laiskuse, teadmatuse ja ükskõiksuse hävitavale jõule, ning see asetab meid kompleksesse ajalisse ja ruumilisse keskkonda, kus kohtuvad elanud ja elavate inimeste küsimused, vastused, ideed, teooriad, ning nende usk.

Kirik & Teoloogia kolleegiumi liige Kristiina Vaiksalu kirjutab olukorrast, kus teda taheti säästa „pikkadest teoloogilistest arutlustest“. Selline kummastava panev soov tekitab küsimuse: kas meid on tõesti vaja säästa „pikkadest teoloogilistest arutlustest“? Mida sellega öelda tahetakse? Ja mida üldse peab selline soovija teoloogiliseks arutluseks? Kaheldavasti ei ole selline soov ühiskonnas harv ning ei piirdu ainult sooviga vabaneda teoloogilistest arutlustest, vaid arutlustest üldse. Vähemalt nendest, mis on pikemad kui Twitteri 140 tähemärki lubavad. Selle tulemuseks on mandumine. Nagu Vaiksalu kirjutab eksistentsiaalsete ja usuliste teemade kohta, küsivad eri aegadel elanud inimesed  samu küsimusi ja proovivad neile vastata. Eirates teoloogilist arutelu, jõutakse punkti, kus leiutatakse küsimusi, mis on juba ammu küsitud, ning vastuseid, mis on juba ammu antud ja läbi mõeldud. Arvatakse end olevat innovatiivsed, sest lihtsalt ei teata, et keegi on sadu ja tuhandeid aastaid tagasi samade küsimuste ja vastustega tegelenud. Ignorantsus ja mõttelaiskus viivad selleni, et inimene avastab endas geeniuse! Ta pole ju varem neid küsimusi ja vastuseid kuulnud, mis temal peas on! Selliseid tõeliselt uusi ja moodsaid küsimusi, nagu: kas armastus on olemas? kas jumal on olemas? miks peab inimene kannatama?

Seekordses Kirik & Teoloogia numbris avaldame kaks artiklit. Käesoleval aastal Usuteaduse Instituudis magistrikraadi saanud Urmas Arumäe teeb kokkuvõtte oma lõputööst, milles ta mõtleb kiriku üle ja aitab kirikul mõelda. Olles ise põhierialalt õigusteadlane, kirjutab ta kirikuõiguse minevikust, olevikust ja tulevikust. Arumäe kirjutab: „[M]eil on vaja kirikuõigust, mis toetudes minevikukogemusele, annab („turuvajadusi” arvestades) organisatsioonile tänasesse päeva sobiva reeglistiku ja loob eeldused organisatsiooni kestmisele tulevikus.“ Artikkel võiks ärgitada lugejaid ka osalema kiriku kujundamisel, tehes praegu kiriku põhikirja muutmiseks ettepanekuid.

Teoloogia rikkus viib meid teises artiklis antiikaega, Rooma impeeriumisse, jumal Mithrase juurde. Avaldame Kirik & Teoloogia kolleegiumi liikme Jaan Lahe Mithrase-teemalise artikli kolmanda ehk viimase osa. Mithrase kultus näib olevat sama mitmekülgne kui selle hilisem akadeemiline uurimine. Ning, nagu kristluse kaasaegsete antiikkultuste puhul tihti, küsitakse ka Mithrase-kultuse puhul selle seoste kohta kristlusega. Detailne artikkel annab võimaluse heita pilk kaugesse maailma ja aega, mis pole sugugi kadunud, vaid kõnetab meid erinevatel viisidel ja veel tänagi.

Ka kolmaski Kirik & Teoloogia liige Ergo Naab näitab üht olulisimat teoloogia teed ja väljendumisviisi – kuulutust. Naab jutlustab igatsusest ja lootusest, igatsusest parema elu järele ja parema elu lootusest. Põhjuse loota annab rõõmusõnum, milles Jumal, keda loodu saab usaldada, ilmutab Jumala õigust, mis saab inimesele osaks juba praegu. „Õunapuude istutamise aktsioon reformatsiooni juubeli meenutuseks on ilus ja sümboolne. Jeesus rääkis samuti kord ühest puust, mis sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suureks oksad, nii et taevalinnud võivad teha pesa selle varjus. See puu sümboliseerib tervendavat ja päästvat jõudu siin maailmas, nüüd ja praegu.“

Lootuses, et pikkade teoloogiliste arutluste vajalikkus saab nähtavaks ning nende külluslikkus tajutavaks, soovime: rikkalikku lugemist!

Tänases numbris:

Urmas Arumäe, Kas reformitav kirikuõigus on mineviku, oleviku või tuleviku jaoks?

Jaan Lahe, Mithras – ühe antiikse kultuse olemus ja ajalugu, 3. osa.

Kristiina Vaiksalu, Pikad teoloogilised arutlused.

Ergo Naab, Tervenemine lootuses.

Ettepanekute kogumine EELK põhikirja ning kirikuseadustiku kaasajastamiseks.

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!