Foto: Thomas-Andreas Põder

Ikka juhtub elus nii, et hakkame asjade väärtusest aru saama alles siis, kui oleme neist ilma. Kes meist ei oleks midagi olulist kaotanud? Teame kõik seda tunnet, mis tekib, kui arvame end olevat tähtsa või sentimentaalse asja igaveseks kaotanud. Võib-olla tunneme kurbust ja abitust, võib-olla isegi viha. Ja kui uskumatult suur on rõõm kaotatu leidmisel! Aga kas me peame alati kõigepealt kaotama ning jälle leidma, et olemasolevast rõõmu tunda? Miks mitte väärtustada ja hoida oma asju juba siis, kui need meil veel olemas on. Sest alati ei pruugi kaotamisele leidmisrõõmu järgneda. Eriti kui kaotamise objektiks polegi materiaalsed väärtused, vaid tervis, suhted, inimesed.

Kaotamisest ja leidmisest räägib ka tänase jutluse autor EELK diakon Ülo Liivamägi. Ta arutleb: mille põhjal otsustada, kes meist on kadunud ja kes mitte? Kes on käitunud õigesti ja kes valesti? Mille järgi otsustab Jumal, kes on õige? Kuidas olla see kadunud lammas, kelle leidmisest on peremehel hea meel?

Tänases artiklis tutvustab religiooniuuringute dotsent, EELK vikaarõpetaja ning Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe Mithrase kultuse olemust ja ajalugu. Jumal Mithras oli üks idamaistest jumalustest, keda Rooma keisririigis austati. Mithrase kultust iseloomustavad teatud jooned, mis eristavad teda teistest Rooma impeeriumis levinud kultustest. Artikkel püüabki anda süstemaatilise ja tervikliku pildi kultuse olemusest ja ajaloost. Artikkel ilmub kolmes osas. Tänases numbris tutvustatakse Mithrase kultusega seotud allikaid, uurimise ajalugu ning ruumilist, ajalist ja sotsiaalset levikut.

Arvamusloos vaatleb Tartu Ülikooli usuteaduskonna religiooniuuringute magistrant Jaan Kullama Ludwig Wittgensteini filosoofiat. „Nagu paistab, on Wittgensteini filosoofia ning religiooniga segased lood, õigupoolest on lood segased terves Wittgensteini filosoofias. Vahest just selliseid olukordi märgitakse Wittgensteini diskursuses kui wittgensteiniaanlikku meetodit, kus vastused on küsimused ning küsimused vastused ning selgust pole kuskil.“

Teile aga soovime meeldivat lugemist ja ehk isegi selguse leidmist!

Tänases numbris:

Jaan Lahe, Mithras – ühe antiikse kultuse olemus ja ajalugu, 1. osa.

Jaan Kullama, Wittgensteini tõlgendamise väljakutsed.

Ülo Liivamägi, Kadunud ja jälle leitud (Js 57:15; Lk 15:1j).

Ettepanekute kogumine EELK põhikirja ning kirikuseadustiku kaasajastamiseks.

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!