Looduse austamine ja selle üle mõtisklemine on kristlike kirikute ühisjoon. Seoses loomise mälestusajaga kutsuvad Euroopa Piiskoppide Nõukogu (The Council of European Bishops’ Conferences) ja Euroopa Kirikute Konverents (The Conference of European Churches) üles palveks ja oikumeenilise koostöö tugevdamiseks looduse hoolitsemisel.

Evangeeliumi järgi on vastutus ümbritseva keskkonna eest ja hoolekanne ligimese eest üksteisest lahutamatud. Loodu respekteerimine ei tähenda ainult loodushoidu maa, vee ja õhu eest, vaid see on sama, mis inimolevuste respekteerimine ja nende eest vastutuse võtmine. Seepärast tunnistatakse koos kõigi kristlastega Jeesus Kristust, „sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal“ (Kl 1:16).

Meenutatakse Dietrich Bonhoefferi mõtet, et kõige põletavamad probleemid kirikutes puudutavad kristlikku eluviisi, mida viljeletakse tänapäevaste kultuurilistes ja sotsiaalsetes väljakutsetes. Mis tähendab, et tuleb suhelda üksteisega keskkonnas, kus elatakse. See ongi algne definitsioon kreeka sõnale „oikos“, tähendusega „hoone“. See „ühine hoone“, mille eest kutsutakse hoolt kandma, on ehitatud keskkonnast ja inimsuhetest.

Ajal 1. septembrist kuni 4. oktoobrini on Püha Assisi Franciscuse paastu päev Lääne kiriku traditsioonis. See on eriline aeg üha enamates Euroopa kirikute liturgilistes kalendrites. Sel ajal mõtiskletakse loodule ja oma suhtumisele loodusse. Selle aja pühitsemine on osa kristlike palvete tsüklist ja jumalateenistustest, mis kiideti heaks kolmandal Euroopa Oikumeenilisel Assambleel aastal 2007. Euroopa Kristlaste Keskkonna Võrgustik (The European Christian Environmental Network ) julgustab kristlasi palvetama oikumeenilise keskkonna-koostöö eest. Inimkond seisab silmitsi suurte klimaatiliste muutustega ja seepärast on vajadus tunnistada oma ühist vastutust selle eest. Ühise avaldusega kutsutakse kõiki Euroopa kristlasi väljendama oma head tahet ning ühinema palvusteks.

Allikas: Conference of European Churches