2016. a 16.–19. juunini toimus kolmes Itaalia linnas Tarquinias, Vulcis ja Marinos rahvusvaheline sümpoosion „The Mysteries of Mithras and other Mystic Cults in the Roman World“, mille peatähelepanu oli pööratud Mithrase kultusele Rooma keisririigis. Ettekannetega esines ligi 80 teadlast Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Kreekast, Hollandist, Eestist, Hispaaniast, Poolast, Tšehhist, Horvaatiast, Rumeeniast, Ungarist, Sloveeniast, Suurbritanniast, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Eestit ja Tallinna Ülikooli esindas sümpoosionil ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige dr Jaan Lahe. Sümpoosioni korraldajateks olid Verona Ülikooli professor Attilio Mastrocinque, Budapesti Péter Pázmány nimelise Katoliikliku Ülikooli professor Lászlo Tákács ja Brandeisi Ülikooli (MA, USA) professor Patricia A. Johnston.
Sümpoosioni pidulik avamine ja esimene ettekandepäev toimusid Tarquinia vanas raekojas, kus varem asus kardinalipalee. Ettekannetele järgnes Tarquinia arheoloogiamuuseumi külastamine, kus oli võimalik tutvuda muistsete etruski mälestistega ja näha ka hiljuti Tarquiniast leitud valgest marmorist valmistatud härga tapva Mithrase skulptuuri, mida eksponeeritakse eraldi ruumis.
Teise päeva ettekanded toimusid Vulci arheoloogilise pargi territooriumil, kus oli võimalik tutvuda nii etruski- ja roomaaegsete mälestistega kui ka vaadata pealt seal praegu käimas olevaid arheoloogilisi väljakaevamisi. Võimalik oli tutvuda ka Vulci mithraeumiga (jumal Mithrasele pühendatud pühamu), kust on leitud samuti täisplastiline marmorist Mithrast kujutav skulptuur, mida eksponeeritakse algses leiupaigas.
Mithrase härjatappu kujutav mamorskulptuur Vulci mithraeumis (foto: Jaan Lahe).
Kolmas ettekandepäev toimus Marino Dallase Ülikoolis, kus toimus osalejate suure hulga tõttu samaaegselt kaks ettekannete paneeli. Esimene neist, milles osales ka Eesti esindaja Jaan Lahe, oli pühendatud Mithrase kultusele, teine käsitles aga Suure Ema (Kybele/Cybele, Mater Magna) ja Attise kultust ning mitmesuguseid Egiptuse päritoluga jumalusi (Osiris, Isis, Serapis, Anubis jt). Pärast ettekandeid külastati ühiselt Marino mithraeumi, mis on üks paremini säilinud mithraeume Itaalias ning on tuntud originaalvärvides säilinud Mithra elu kujutavate maalingute poolest. Pärast maa-aluse pühamu külastamist tutvuti keskaegse Marino linnusega, kus asub kohalik arheoloogiamuuseum ning kus oli avatud näitus Marino ümbruskonnast leitud nn idamaiste kultuste mälestistest. Soovijatel oli võimalik kuulata ka väikest vabaõhukontserti. Konverentsi viimane ettekandepäev peeti taas Tarquinia raekojas.
Tarquinia raekoda, üks sümpoosiumi toimumispaiku (foto: Jaan Lahe).
Suurem osa ettekannetest oli pühendatud mõnele konkreetsele kultusele ühes kindlas piirkonnas. Nii rääkis näiteks Pécsi Ülikooli (Ungari) teadlane Csaba Szabó Mithrase kultuse muististest muistse Daakia alal (vastab suures osas praegusele Rumeeniale) ning sama ülikooli uurija Levente Nagy Mithrase kultuse ja kristluse suhetest Pannoonias (hõlmas praegust Ungari lääneosa, Austria idaosa, Horvaatia põhjaosa ning alasid ka tänapäeva Serbiast ja Sloveeniast) . Rooma La Sapienzia Ülikooli teadlane Nicola Luciani käsitles Mithrase kultust Etruurias ning Bukarestis töötav Victor Bottez Rooma provintsis Moesia inferior (asus tänapäeva Bulgaaria ja Rumeenia aladel). Doonau- ja Balkanimaid käsitlevate ettekannete suure hulga tõttu moodustati neist eraldi paneelid.
Kõik ettekanded ei olnud aga seotud konkreetsete piirkondadega. Nii rääkis näiteks Erfurti Ülikoolis töötav Itaalia teadlane Valentino Gasparini Rooma Isise kultuse egiptusepärasest koloriidist tollase Egiptuse-vaimustuse („egüptomaania“) kontekstis. Luther H. Martin käsitles Mithrase härjatapu erinevaid tõlgendamisvõimalusi (härjatapp kui ohver; härjatapp kui astronoomiline allegooria või tähekaart). Ewa Osek Lublini Ülikoolist (Poola) rääkis reinkarnatsiooniuskumusest Mithrase kultuses. Bologna Ülikooli professor Tomasso Gnoli vaatles oma ettekandes Mithrase kultuse eetilisi õpetusi ning Jaan Lahe Rooma Mithrase seoseid India Mitra ja Iraani Mithraga, näidates, et nende jumalate ühisosa on suurem, kui paljud teadlased tahavad seda tänapäeval tunnistada.
Osa konverentsi ettekandeid on plaanitud publitseerida järgmisel aastal ilmuvas konverentsikogumikus. 2017. a on plaanitud korraldada ka uus Rooma riigis levinud nn idamaistele kultustele pühendatud sümpoosion, mille toimumispaik ja toimumisaeg ei ole hetkel veel teada.
