Foto: Kerstin Kask
Meie ajastu märksõna on „kiirus“: ikka kiiremad autod, kiiremad arvutid, ikka kiiremalt edasi, ikka lühema ajaga kaugemale. Kiirteed, kiirsöök, kiirõpe, kiirinfo, kiiredu, kiirelu… Et enam jõuda, rohkem saavutada, palju kogeda, näha hetkega vaat et kõike korraga. Tänapäeval tunneme elu kiirenevat tempot ilmselt ühel või teisel kombel me kõik. Kuidas selle tormlemise keskel leida aega peatumiseks, järelemõtlemiseks, oma hinge puhastamiseks, soovide ja igatsuste äratundmiseks, nende sõnastamiseks, Jumala ette viimiseks? Kosutav ja julgustav on lugeda viie sajandi vanust Martin Lutheri kirjatükki „Lihtne viis palvetada, heale sõbrale“, kus ta tunnistab, et ka temal endal pole alati olnud aega ja tahet järelemõtlemiseks, tõeliseks palveks. Aga tuleb võtta endale aeg ja ruum mõtiskluseks, peatada oma tormakad tahtmised-mõtted-tunded, leida igas päevas hetk, mil vaadata endasse ja minna kogu oma ihu ja hingega Jumala ette.
Saabuvale reformatsiooni juubeliaastale mõeldes avaldame Martin Lutheri teksti „Lihtne viis palvetada, heale sõbrale“, mille Luther on kirjutatud 1535. aastal oma habemeajajale Peter Beskendorfile. Kiri algab siira ja avameelse omaenda palveelu kirjeldusega: „Armas meister Peter, juhatan teid nii hästi, kui oskan ja kuidas ma ise palvetades talitan. Meie Issand Jumal võimaldagu teile ja igaühele seda paremini teha, aamen. Esmalt, kui ma tunnen, et ma olen võõraste tegemiste või mõtete tõttu hakanud palvetama külmalt ja tahtmiseta, nii nagu liha ja kurat ikka palvet peletavad ja takistavad, võtan ma oma psaltrikese, lähen oma tuppa või, kui on paras päev või aeg, kirikusse inimeste juurde ja hakkan kümmet käsku, usutunnistust ning vastavalt sellele, palju on mul aega, mõnda Kristuse, Pauluse või psalmide ütlust suuliselt iseendale lugema, täiesti nii, nagu teevad lapsed. Seepärast on hea, kui palvel lastaks hommikul vara olla esimene ja õhtul viimane töö. Ja hoidutagu agaralt nende väärate, petlike mõtete eest, mis ütlevad: oota natuke, tunni aja pärast hakkan palvetama; ma pean veel selle ja tolle enne tehtud saama. Sest selliste mõtetega jõutakse palve juurest tegemiste juurde, mis hoiavad kinni ja haaravad endaga kaasa, nii et palvest ei saa terve päeva jooksul asja.”
Arvamusloos „Lahusus ühtsuses: konkurents koostöös“ arutleb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku diakon Toomas Erikson elu ja loomise alusprintsiipide ning Jumala tunnetamise võimalikkuse ja paradoksaalsuse üle. „Kui unustame, et eksisteerimiseks on vaja kahte poolt ning nende poolte koostööd või mõju, jõuame äärmusesse, nimetagem seda must-valgeks dualismiks. See on dualism, kus pooled ei tee koostööd, vaid vastanduvad teineteisele, toitudes teineteise energiatest: hea ja halb, õige ja vale, omad ja võõrad, usklikud ja ateistid. Moodustub maailm meist väljaspool: teised inimesed on meist väljaspool, Jumal on meist väljaspool, loodus on meist väljaspool. Unustame, et oleme kõik sarnased, loodud Jumala näo järgi. Meil on üks maailm, millel kaks poolust. Me jagame planeeti ja elu.“
Tänases jutluses „Ka kõik ilmalik on jumalik!” (Jh1:3) räägib Juuru koguduse õpetaja Kalle Kõiv kristlase ülesandest siin maailmas: „Meie ülesanne on leppida kõige sellega, mida Jumal juhtuda laseb, sealhulgas ka nn ilmalikustumisega. See on Jumala plaan – näidata inimestele, kuhu nende eksiteed välja viivad. Meie ei pea kirikust kaugenemisele kaasa aitama ega ka passiivselt pealt vaatama. Meie ülesanne on aidata ja toetada eksinuid. Külvata tekitatud (näilisse) kaosesse rahu ja teineteise mõistmist. Armastada ligimest, nii nagu me iseendid armastame. Näidata ja tõestada, et kurja saab võita ära üksnes heaga (Rm 12:21). Õpetada inimestele kõike seda, mida Jumal on meile käskinud (Mt 28:20). Teenida ligimest, mitte ainult kristlast!”
Head lugemist!
Tänases numbris:
Martin Luther, Lihtne viis palvetada, heale sõbrale (1535), 1. osa.
Toomas Erikson, Lahusus ühtsuses: konkurents koostöös.
Kalle Kõiv, Ka kõik ilmalik on jumalik! (Jh1:3).
Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
