Kuni 30. juunini saab esitada sisseastumisavaldusi Tartu Ülikooli usuteaduskonda.

Eesti, Euroopa Liit ja maailm vajavad üha enam spetsialiste, kel on põhjalikud teadmised religioonist. Seetõttu on tänapäeva pingelises olukorras religiooniuurijaid ja teolooge ootamas lai tööpõld. TÜ usuteaduskonna haridus on praktiline ning annab laiapõhjalise ettevalmistuse, et lõpetaja võiks suunduda nii kohalikule kui ka rahvusvahelisele tööturule erinevates valdkondades. Erinevate religioonide tundmaõppimise kõrval on õppekavas oluline koht ka filosoofial, filoloogial, ajalool, sotsioloogial ning psühholoogial. Klassikalised teoloogiadistsipliinid eksisteerivad siin kõrvuti uuemate, religiooniuuringuliste tegevus- ja uurimisvaldkondadega. Stuudiumi jooksul omandatakse seeläbi kõige laiemas mõttes oskus maailma mõista ja spetsialistina lahti mõtestada.

Loe lähemalt religiooniuuringutest.

Loe lähemalt teoloogiast.

Loe lähemalt religioonipedagoogikast.

Usuteaduskonna kesksed tugevused on:

• personaalne suhtumine ja koduselt toetav õhkkond, mis on abiks nii õppe- ja teadustöös kui ka isiklikus arengus;
• suurte loengurühmade kõrval pannakse rõhku väikeses rühmas toimuvatele seminaridele;
• oluline roll on õppepäevadel erinevate usunditega seotud paikades;
• õppetöö sisaldab praktikat, mida on võimalik sooritada kogudusetöös, sotsiaalsfääris või ka ajakirjanduses;
• koostööd tehakse mitmete nimekate tippülikoolidega Saksamaalt, Soomest ja Rootsist;
• üliõpilaste tagasiside järgi töötavad usuteaduskonnas ülikooli parimad õppejõud!

Bakalaureuseõppes õpitakse usuteaduse õppekaval, mille raames on võimalik spetsialiseeruda religiooniuuringutele või teoloogiale. Kõrvaleriala võib valida samast õppekavast või täiendada õpinguid kõrvalerialaga mõnest teisest õppekavast või lihtsalt erinevate moodulitega usuteaduskonnast ja mujalt. Edukas lõpetaja saab bakalaureusekraadi. Saamaks spetsialistiks tuleb ka kasuks õpingute jätkamine magistriõppes.

Magistriõppes toimub õppetöö usuteaduse õppekaval, kus on võimalik spetsialiseeruda teoloogia erialale või religioonipedagoogika erialale, ja religiooniuuringute õppekaval, mille raames õpitakse religiooniuuringute eriala. Edukas lõpetaja saab magistrikraadi usuteaduses ning õiguse töötada erialaspetsialistina magistrikraadi nõudvatel ametikohtadel.

Usuteaduskonna vilistlasi leiab töötamas väga erinevatel elualadel: Postimehe juhtkonnas (Sigrid Kõiv, Lauri Hussar), filmieksperdina (Kaarel Kuurmaa), haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhatajana (Helen Põllo), kaitseväe peakaplanina (Taavi Laanepere), Tartu õigeusu piiskopina (Eelija) või ka kirjaniku (Meelis Friedenthal) ja luuletajana (Carolina Pihelgas). Loe veel pärast lõpetamist avanevatest võimalustest.

Loe ka Ain Riistani kirjutist uuenenud magistriõppekavade kohta.