Foto: Serbian Orthodox Church
Paavst Franciscus, oikumeeniline patriarh Bartolomeus ja Ateena ning kogu Kreeka peapiiskop Ieronymos kohtusid 16. aprillil Kreeka saarel Lesbosel, et väljendada oma muret põgenike, migrantide ja asüülitaotlejate olukorra pärast, kes on põgenenud konfliktiolukordade ning paljudel juhtudel ka igapäevase ohu eest oma elule Euroopasse.
„Meie, paavst Franciscus, oikumeeniline patriarh Bartolomeus ja Ateena ning kogu Kreeka peapiiskop Ieronymos, oleme kokku saanud Kreeka saarel Lesbosel, et väljendada oma sügavat muret traagilise olukorra pärast, mis on osaks saanud paljude põgenikele, migrantidele ja asüülitaotlejatele, kes on tulnud Euroopasse, põgenedes konfliktiolukordadest ning paljudel juhtudel ka igapäevase ohu eest oma elule. Avalik arvamus ei saa ignoreerida seda kolossaalset humanitaarkriisi, mille on loonud vägivalla ja relvastatud konfliktide levik, religioossete ja etniliste vähemuste tagakiusamine ja ümberasustamine ning perekondade väljajuurimine nende kodudest, rikkudes nende inimväärikust ja nende fundamentaalseid inimõigusi ning -vabadusi.
Sunnitud migratsiooni ja ümberasumise tragöödia mõjutab miljoneid ning on olemuselt inimkonna kriis, mis kutsub vastama solidaarsuse, kaastunde, helduse ja abivahendite kohese praktilise kaasamisega. Lesbosel olles palume me rahvusvahelist kogukonda vastata massiivse humanitaarkriisi ning selle aluseks olevate põhjustega silmitsi seistes sellele julgesti diplomaatiliste, poliitiliste ja heategevuslike initsiatiivide kaudu ning koostöövalmite pingutuste kaudu nii Lähis-Idas kui ka Euroopas.
Oma kirikute juhtidena oleme ühinenud oma soovis rahule ning oma valmiduses edendada konfliktide lahendamist dialoogi ja leppimise kaudu. Tunnustades neid jõupingutusi, mida on juba tehtud, tagamaks abi ja hoolt põgenikele, migrantidele ja asüülitaotlejatele, kutsume me üles kõiki poliitilisi juhte rakendama igat vahendit selle tagamiseks, et indiviidid ja kogukonnad, sh kristlased, jääksid oma kodumaadele ja saaksid osa fundamentaalsest õigusest elada rahus ja turvaliselt. Laiem rahvusvaheline konsensus ning abiprogrammid on hädasti tarvilikud, et alal hoida seaduse jõudu, kaitsta fundamentaalseid inimõigusi sellises jätkusuutmatus olukorras, kaitsta vähemusi, võidelda inimkaubanduse ja smugeldamise vastu, sulgeda ohtlikud teekonnad, sellised nagu on Egeuse merel ja kogu Vahemerel, ja arendada turvalisi ümberasumise meetodeid. Sel viisil saame me aidata neid riike, mis on otseselt seotud meie paljude kannatavate vendade ja õdede vajaduste rahuldamisega. Eriti väljendame me oma solidaarsust Kreeka rahvaga, mis vaatamata oma majanduslikele raskustele on heldusega vastanud sellele kriisile.
Üheskoos me anume pühalikult sõja ja vägivalla lõppu Lähis-Idas, õiglast ning kestvat rahu ja nende auväärset naasmist, kes olid sunnitud maha jätma oma kodud. Me palume usukogukondadel suurendada oma pingutusi, et võtta vastu, abistada ning kaitsta põgenikke kõigist uskudest, ja et religioossed ja tsiviilhädaabiteenused töötaksid oma jõupingutuste kooskõlastamise nimel. Nii kaua kuni on selle järele vajadus, palume me kõikidel riikidel pikendada ajutist varjupaika, pakkuda põgenikustaatust neile, kes on selleks sobilikud, laiendada oma abistavaid pingutusi ja töötada koos kõigi meeste ja naistega, kel hea tahe, kestvate konfliktide kiire lõpu nimel.
Täna seisab Euroopa vastamisi kõige tõsisema humintaarkriisiga pärast Teise maailmasõja lõppu. Et hakkama saada selle terava väljakutsega, palume me kõigilt Kristuse järgijatelt olla tähelepanelikud Issanda sõnade suhtes, mille järgi meie üle üks päev kohut mõistetakse: „Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.“ /…/ „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle“ (Mt 25:35–36, 40).
Omalt poolt, kuuletudes meie Issanda Jeesuse Kristuse tahtele, kavatseme me kindlalt ja ennastsalgavalt tugevdada oma jõupingutusi, et edendada kõigi kristlaste täielikku ühtsust. Me kinnitame veel kord oma veendumust, et „leppimine (kristlaste seas) sisaldab endas sotsiaalse õigluse edendamist kõigi rahvaste keskel ja hulgas /…/. Koos panustame oma osa, et pakkuda migrantidele, põgenikele ja asüülitaotlejatele Euroopas inimlikku vastuvõttu“ (Charta Oecumenica, 2001). Kaitstes põgenike, asüülitaotlejate ja migrantide fundamentaalseid inimõigusi ning paljusid marginaliseeritud inimesi meie ühiskondades, püüdleme me selle poole, et täita kirikute maailma teenimise missiooni.
Meie kohtumine täna tahab aidata tuua julgust ja lootust neile, kes otsivad varjupaika, ning kõigile neile, kes tervitavad ning abistavad neid. Me õhutame rahvusvahelist kogukonda pidama inimelude kaitset prioriteediks ning toetama igal tasemel kaasavat poliitikat, mis laieneb kõikidele religioossetele kogukondadele. Kõigi praegusest humanitaarkriisist mõjutatud inimeste, sh ka paljude meie kristlike vendade ja õdede, kohutav olukord nõuab meie pidevat palvet.“
Allikad: KMN, Orthodoksia
