Foto: Karin Kallas
Kirik & Teoloogia toob sellel nädalal lugejateni lood vanast ja uuest, ajaloost ja tulevikuvaatest. Ajalugu, seega ka meie olevik ja tulevik, mis saab kord ajalooks, on täis pingeid, kord võib neil on hävitav, kord loov jõud. Ajalugu uurides on lihtne märgata, et ei ole võimalik tegeleda ühe asjaga, sest iga asi on seotud oma konteksti võrgustikku. Samuti on olevikus – tegeledes ühe asjaga, peame arvestama kümnete muude seostega. Selle tulemuseks on elu pingeväljas, sest paraku ei paku niivõrd mitmekesine elu harmooniat. Nii on ka ajalugu pingeväli, mida püüame mõista, kuid ei suuda lõpuni mõista.
Teoloogiadoktor Alar Laats visandab linnulennult aastasadade pikkuse Konstantinoopoli patriarhaadi ajaloo. See ajalugu on täis konflikte, keerukusi, ootamatusi, võitlusi, „pingeid Uue ja Vana Rooma vahel“, pingeid uue ja vana vahel. „Üldjoontes võib Konstantinoopoli patriarhaadi ajalugu jagada kahte suurde perioodi. Esimene hõlmaks seda ajastut, mil patriarhaat asus Bütsantsi impeeriumi keskmes. See periood on lahutamatult seotud kogu Bütsantsi ajalooga. Aastal 1453 vallutasid Osmani türklased Konstantinoopoli ning sellega lakkas Bütsantsi impeerium eksisteerimast. Sellest ajast kuni tänaseni kestabki Konstantinoopoli patriarhaadi ajaloo teine periood. Sellel teisel perioodil asub patriarhaat Türgi riigi territooriumil.“ Bütsants, Konstantinoopol, Istanbul. Ainuüksi üht ja sama paika tähistavad erinevad nimed viitavad selle paigaga seotud üleküllusele.
Tartu Ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi lektor ning usuteaduse ja religiooniuuringute programmijuht Ain Riistan kirjutab teoloogilise hariduse tulevikust usuteaduskonnas. See on olevikuline pingeväli, kuhu asetub tänane teoloogiahariduse andmine, ning ka tulevikule, sest see harimine peab jätkuma. Muutuv maailm esitab üha uuesti väljakutseid sellele, kuidas õpetada, samas see, mida õpetada, peaks sisult jääma samaks – vähemalt teoloogias. Arvamusloost saame lugeda, et usuteaduskond vastab oma kaasaja väljakutsetele kolme uuendusega: rajatakse religioonide kompetentsikeskus; uuendatud on usuteaduse magistriõppekava, mis võimaldab süveneda isiklikule huvialale; ning on võimalus valida lõputööks magistritöö asemel magistriprojekt.
EELK Jüri koguduse diakon Ülo Liivamägi jutlustab palvepühapäeval Esimese Saamueli raamatu tegelase Hanna kaudu inimese tragöödiast, inimese patususest. „Viljatus sümboliseerib neis lugudes tõepoolest patusust, aga see näitab kogu inimkonna patusust. Inimkond jäi peale pattulangust vaimselt sigimatuks, ja seeläbi vaimselt surnuks. Jumal avaldas ennast ajaloos konkreetsetele inimestele, et oma rahva saatust juhtida, ja tema isiklik suhe ja arm olid need, mis avasid nii füüsilise kui vaimse lapsekoja.” Patu olukord on see, kus on inimene ja kuhu sirutab Jumal on käe, et inimest aidata. Elu pingeväljas saab inimene Jumalat kuulata ja Tema poole pöörduda, ning Ta kuuleb.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Alar Laats, Konstantinoopoli patriarhaadi lugu.
Ain Riistan, Usuteaduskond loob religioonide kompetentsikeskuse ning uuendatud magistriõppekavad toetavad innovatsiooni.
Ülo Liivamägi, Tulge, paluge, ja ma kuulen teid (Jr 19:11–13): palvepühapäevaks.
Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
