Foto: Karin Kallas

Eeloleva kannatusnädala ja ülestõusmispühade sündmused on ristiusu tuum ja alustala, millest lähtub kiriku ja iga üksiku kristlase usk juba aastatuhandeid. Ent ka neile fundamentaalse loomuga sündmustele saab ja peabki lähenema erinevatest aspektidest ja erinevate inimeste silme läbi. Kirik & Teoloogia pühadenumber kutsub lugema ja kaasa mõtlema Kristuse kannatuse ja ülestõusmise igikestvatel ja igavikulistel teemadel.

Maineka briti Uue Testamendi teadlase Nicholas Thomas Wrighti ülestõusmisuskumuse käsitlusest kirjutab Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Ergo Naab, kes artikli kokkuvõttes nendib: „Nagu näha, on tema vaated ülestõusmisele üsna traditsioonilised ja lähtuvad esmalt sõnasõnalisest arusaamast. Samas ei ole ta välistanud metafoorset tõlgendusvõimalust rakenduslikus kontekstis. Siiski, Naatsareti Jeesuse ülestõusmine on ainulaadne ajalooline sündmus, mille sarnast ei leidu üheski teises ajaloolises kirjanduslikus allikas.“

Kirikute konservatiivsete ja liberaalsete seisukohtade avaldamise mõjust noorema põlvkonna usulise maailmapildi kujunemisele kirjutab usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein. Murelikult osutab ta liberaalsema ja avatud poole varju jäämisele, mis võib pikemas perspektiivis mõjutada kiriku kestvust: „Tunnetan, et kirikutes on sageli vajaka religiooni liberaalsest ja avatud poolest, mis annaks näiteks tänastele valdavalt ilmaliku taustaga noortele mingigi võimaluse usuasju sealt koheselt tagasi põrkamata uurida. […] Üldiselt on avatud kristlusest lähtuvad argumendid tugevad, domineerib ju see suund ka tippteoloogide ja religiooniloolaste hulgas. Sellise eluhoiak võiks pakkuda usulist kinnitust arvestatavale hulgale praegustest Eesti kristlastest ning olla tõsiseks võimaluseks tuhandetele praegu usust eemale jäänud inimestele.”

Suure reede sõnumit aitab taibata Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige, Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika dotsent, Urmas Nõmmik: „Täna, reedel, pöördub Jumal endast täiesti. Inimese pärast, oma loodu pärast. Meie inimestena ei kujuta seda ette, ei suuda mõista. Vist ei peagi. Saame ainult loota, sest meie eest on juba kõik ära tehtud.”

Kirikuaasta olulisima püha jutluse, ülestõusmispühade jutluse, on kirjutanud EELK Stockholmi koguduse õpetaja ning Uppsala ülikooli õppejõud Tiit Pädam, kes võtab kokku nende pühade ja kogu kristliku kuulutuse sõnumi: „Oma surma ja ülestõusmise läbi on Jeesus taastanud meie õige vahekorra Jumalaga ja me võime alati otsast peale alustada! Ka siis, kui me Jeesuse ülestõusmise saladust terves selle suuruses iialgi ei suuda taibata.“

Tähendusrikast pühadeaega ja inspireerivat lugemist!

Järgmine täiemahuline Kirik & Teoloogia number ilmub ülejärgmisel nädalal.

Tänases numbris:

Ergo Naab, Ülestõusmisuskumus N. T. Wrighti pilgu läbi.

Toomas Jürgenstein, Konservatiivide pärast kirikus ma ei muretse.

Urmas Nõmmik, Täiesti surnud (Js 53).

Tiit Pädam, Ülestõusmispüha (Jh 20:1–2, 11–18).

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!