Propageerin veendumust, et elu pühaduse asemel juhindun otsustades, tegutsedes ja hinnangut andes elu õilistamise taotlusest.

Missugune elu on püha? Prussakas minu kodus on elus, aga kas peaksin teda püha olendina kohtlema? Ja kas peaksin pühaks pidama elavat kasvajat oma kehas?

Kas iga inimese elu on püha? Siis ei tohiks me maksumaksja raha eest osta ega hooldada inimese tapmiseks mõeldud relvi ei kaitseväelaste ega politseinike jaoks.

Ära tapa süütut inimest. Aga kas sellest järeldub, et iga süütut inimest tuleb elus hoida võimalikult kaua ning iga hinna eest?

Johannes Paulus II ühel päeval loobus tänapäevase meditsiini võimaluste kasutamisest ja lasi end haiglast oma koju viia, et surra ja Jeesuse juurde minna.

Elu õilistamisest juhindudes on kristlase jaoks õigustatud eutanaasia. Kindlasti passiivne eutanaasia kui surra laskmine, aga mu meelest ka aktiivne eutanaasia.

Elu õilistamisest juhindudes on evangeelse kristlase jaoks õigustatud abort, kui tuleb valida. Ja sel juhul sobib valida elu lähtudes kvaliteedist.

Elu õilistamisest juhindudes võiks kristlikust perspektiivist lasta lõppeda elusolendi elul, kui tema potentsiaal on ammendunud, sest elu ei peaks olema vegetatiivne olelemine.

Elu pühadusest kõnelejaid kuulates ei saa ma aru, mida nad õigupoolest taotlevad. Kas nende sõnum on kristlikus vormis kasumit taotleva meditsiinitööstuse propaganda?

Elu pühadusest lähtudes on võimalik, et kodutu kassipoja päästmiseks tuleb kulutada rohkem raha kui inimlapse jaoks, sest ei suudeta otsustada, kumma elu on püham.

Lähtudes elu pühadusest on mu meelest dünaamilise eluvaate ja eluviisi asemele astunud staatilisus, Looja kaaslooduks olemise asemele kvantifitseeriva ja konserveeriva korravalvurina elamine.

Iga traditsioon oli alguses revolutsioon. Traditsioonile toetujad peavad revolutsiooni seiskama ja võtma endale võimu otsustada, mis ajast alates Jumal on surnud.

Kristus oli ja on skandaal. Iseasi muidugi, kellel on epistemoloogiline privileeg ehk eelisõigus tõelisust tunnetada. Ja kas piisab, et keegi iseend tõelisuse valvuriks kuulutab?

Elu õilistamise vastand on elu lörtsimine ja raiskamine. Samas aga elu õilistamine ei ole elu kontrollimine, inspiratsiooni ja visiooni lämmatamine.

Elu õilistamise puhul on mu sooviks Looja loodu ja loodava potentsiaali aktualiseerimine, elu kvaliteedi parandamine oma andeid kasutades ja oma võimaluste piires.

Olgem sool, olgem valgus.

Jaanus Noormägi (1961), mag. theol. (teaduskraad), on EELK õpetaja reservis.