Foto: Karin Kallas

Eesti Vabariigi sünnipäevanädalal avaldame kaks lugu, mis nii ühe kui teise nurga alt vaatavad meie ühiskonda, näitavad meile meie ühiskonda ning mõtisklevad selle ühiskonna ehk meie endi kogukonna üle. Tänased lood tuletavad meile meelde, et inimene on sotsiaalne oled ning vajab kollektiivi enda kõrvale ja enda ümber. Ehk ei seisne see vajadus mitte ainult selles, et teised meile tuge, sõprust ja mitmekesisust pakuvad, vaid ka selles, et me ise saame seda kõike teistele anda.

Tänases numbris kirjutab üks religioonisotsioloogilise uuringu „Elust, usust ja usuelust“ läbiviijatest Liina Kilemit kirikute ja kogudustega liitumise põhjustest. Mitmesuguste põhjuste tagant paistab välja, et kuuluvus kas kirikusse või kogudusse aitab luua või hoida teatud identiteeti või on toeks inimesele tema igapäevaelus. Kristlust tajutakse vastandina domineerivale „ise“-kultuurile ning lõpmatule ambitsioonikuse ja edukuse nõudele. „Põhiline etteheide uue vaimsuse õpetustele ja praktikatele oli nende individualistlikkus, isikukeskus, mis suure häda korral paneb vastutuse täielikult indiviidile, samuti mainiti perekondade lõhkumist, rahaahnust, egoismi õhutamist, droogide ja kaktusejoogi tarvitamist.“

Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Katri Aaslav-Tepandi kõneles lavastaja ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaaga. Oma mõtteid ühiskonnast, kultuurist ja Eesti inimese tulevikust jagavad nad meiegagi. Ka Rohumaa kaardistab õnnetunde mitte inimese sisse, vaid endast väljapoole, suhtesse teise inimesega. „Inimesel on sisemine vajadus ja tung olla õnnelik. […] Õnn ei ole midagi individuaalset – nii et mul on üksi väga hea olla ja õnn on üksi minu asi. Õnn on see, mis tekib inimeste vahel, inimestega koos olles, siis kui sa tunned ennast kindlalt, hästi ja turvaliselt, tunned, et sinu kogukond hoiab sind ja sa saad abi ja tuge.“

Sellenädalase Kristuse kannatusaja ehk paastuaja jutluse peab EELK Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson, kes keskendub sõjale kurjuse vastu, sõjale, mida peetakse vaimumõõga ehk Jumala sõnaga. Kuidas väljendub kurjus, jumalatus? Kuidas me seda märkame? Ja kes meid aitab võitluses selle vastu? Göransson kirjutab: „Kui me suudame vastu seista otsestele kiusatustele, püüab kiusaja meid meelitada oma lootust iseenda ja oma saavutuste peale panema, sest ta teab väga hästi, et kui me ehitame oma lootuse iseenda peale, siis on see vaid aja küsimus, kuni me langeme uuesti, sest ainuke alus, mis kannab nii ajas kui igavikus, on Jeesus ainuüksi ning Tema on ka ainuke, kes suudab võita meie vaimsed vaenlased, kes ei ole lihast ega verest, vaid on tõelised vaimsed jõud.“ Ise olemise tahe ja endasse pööratus on see, mis ei lase teisel inimesel olla meile toeks, mis ei lase meil teisi abistada – ning mis ei luba Jumalale loota. Andes endalt ära alati ise hakkama saamise koorma ning usaldades nii teist inimest, kuid viimselt ja täielikult Jumalat, on ehk võimalik tunda rahu ja õnne või vähemalt toetust ka rasketel aegadel.

Head ühist lugemist ja hingamist!

Tänases numbris:

Liina Kilemit, Kirikute ja kogudusega liitumise põhjustest kahe küsitluse alusel.

Katri Aaslav-Tepandi, Jaanus Rohumaa: õnn on see, kui tunned, et sinu kogukond hoiab sind.

Patrik Göransson, Võitlus kurjusega.

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!