Uudised ja oikumeenia

Kirikute Maailmanõukogu pidas seminari misjoni teemal sekulaarses kontekstis

WCCLogo322.–26. veebruaril toimub Ungaris misjoniteemaline seminar, mida korraldab Kirikute Maailmanõukogu (KMN) koostöös Reformeeritud Kirikute Maailmaosaduse, Evangeelsete Kirikute ja Misjoniseltside Ühenduse ning Maailmamisjoni Nõukogu Euroopa haruga. Sellel seminaril analüüsivad erinevate kristlike traditsioonide esindajad väljakutseid, mille on esitanud misjon sekulaarsetes kontekstides.

„Meie kohtumine on vastus arengutele ja küsimustele, mis tekkinud mitmes Euroopa kirikus,“ selgitab õp dr Hielke Wolters, KMN-i ühtsuse, misjoni ja oikumeeniliste suhete asepeasekretär. „Kirikud näevad oma liikmete arvu langust ning mõtisklevad, kuidas me saame jagada kristlikku usku sellisel viisil, et see oleks oluline inimesele, kes elavad ja töötavad sekulaarses kontekstis. Sellele ei ole lihtsat vastust ja mitmed kirikud on juba avastanud uusi viise, kuidas olla osa oma ühiskonnast. Selle seminari eesmärk on jagada neid kogemusi ja koos arutada edasisi teid.“

 

Jagatud oikumeeniline väljakutse

KMN-i uus misjoni juhtlause „Koos elu poole“, mis esitati KMN-i 10. kohtumisel 2013. aastal Busanis, Koreas, pakub uut perspektiivi kirikute olukorrale ja misjoniga seotud raskustele sekulariseerunud ühiskondades. Paljudele kirikutele, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas, on see rõhuv ja elutähtis küsimus. See on ühtlasi ka jagatud oikumeeniline väljakutse kõigile KMN-i liikmeskirikutele.

„KMN-i liikmeskirikute seas on suur huvi misjoni vastu sekulaarses olustikus,“ ütles Wolters. „Nende kirikute juhid on teadlikud sellest, et uute lähenemisteede leidmine on hädavajalik. Nad näevad, et nende [kirikute] liikmeskond vananeb, ning nad heitlevad, et jõuda noorte inimesteni. Seega igasugune toetus, mis nad saavad oikumeeniliselt liikumiselt, ning iga koht, mida oikumeeniline liikumine pakub ühiseks refleksiooniks ja tegevuseks, on vägagi tervitatud.“

Wolters selgitas, et üks misjonitöö põhiraskusi sekulaarses olustikus on see, et nii individuaalsel kui kollektiivsel tasemel puudub tundlikkus religioosse keele suhtes. „Rääkimine Jumalast ja osutamine päästele ei vii automaatselt viljakale vestlusele. On vajalik mõista fundamentaalseid küsimusi, mis sekulaarsetel inimestel on, näiteks küsimused dilemmade kohta, millega nad maadlevad, või nende kahtlused elu tähenduse osas. Kirikud peavad kujundama uue keele ja samuti uue lähenemise elukogemuste jagamiseks, kui nad tahavad veenvalt edasi anda kristlikku sõnumit usust, lootusest ja armastusest.“

Allikas: KMN, vt siit.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English