Uudised ja oikumeenia

Akadeemia aastaauhinnad – ka usuteadlastele

Akadeemia auhinnaseminar 2016 (foto - Liina Raudvassar)

Akadeemia aastapreemia usuteadlastest laureaadid Amar Annus, Marju Lepajõe ja Thomas-Andreas Põder (foto: Liina Raudvassar).

Vastlapäeval, 9. veebruaril, toimus Tartu Kirjanduse Maja saalis ajakirja Akadeemia traditsiooniline auhinnaseminar, kus anti üle aastaauhinnad 2015. aastal ilmunud kaastööde eest.

Auhinnalised tööd valis välja Akadeemia kolleegium koosseisus Jaak Aaviksoo, Jaan Einasto, Jüri Engelbrecht, Tiit Hennoste, Kalle Kasemaa, Kalevi Kull, Piret Kuusk, Ülo Matjus, Eero Medijainen, Peeter Olesk, Jaan Ross, Hando Runnel, Tarmo Soomere, Jaan Sootak, Peeter Tulviste ja Richard Villems. Välja anti hõbe- ja kuldahinnad. Kullaga auhinnatud autorid pidasid ka oma kirjutisest tõukuva lühikese ettekande.

Auhinnad anti vastavalt ajakirja jaotumisele välja neljas valdkonnas – universalia, humaniora, socialia ja naturalia.

Universalia valdkonna hõbeauhinna saajateks olid Thomas-Andreas Põder – „Evangeeliumile keskenduv usupuhastus“ (nr 10) – ning  Amar Annus ja Mari Sarv kirjutisega  „Pallimäng ja avanevad hauad Sumeri ja Eesti rahvalauludes“ (nr 12). Kuldauhind anti aga Amar Annuse tööle „Diagnoosita savant: Uurimus autismispektrist ja Uku Masingust“ (nr 1–2).

Humaniora valdkonna hõbeauhinnad läksid Peeter Toropile „Kultuuriteooria kui kultuuri eneseteadvus“ eest (nr 4) ja Marju Lepajõe artiklile „Miks haridus on püha?“ (nr 9). Kuldauhinna saaja oli Indrek Jääts artikliga „Komi rahvusliku territoriaalautonoomia loomine“ (nr 1).

Socialia valdkonnas tunnistati hõbeauhinna väärilisteks Igor Gräzini „Suveräänsuse sünd ja Nõukogude Liidu kadu“ (nr 11) ja Rein Müllersoni „Friedrich Martens – valgustuse edasikandja: Rööpjooni tema aja ja tänapäeva probleemide vahel“ (nr 8). Kuldauhind läks Lauri Mälksoole –  „Friedrich Martens ja tema aeg: Kui Venemaa kuulus rahvusvahelise õiguse Euroopa-traditsiooni“ (nr 8).

Naturalia auhinnasaajateks olid Vahuri Mägi uurimusega „Õppiv insener: Eesti tehnikaharitlaskonna kasvamine ja küpsemine 1860-1940“ (nr 9-10) ning Taivo Liiva artikliga „Viimane puuduv pintslitõmme Newtoni mehhanistlikul maailmapildil“ (nr 8). Kuldauhind anti Mati Rahule ja Talis Bachmannile kaastöö „Teadusartikkel: autorsus ja tänuavaldus“ (nr 1) eest.

Tõlkeauhindade saajaid oli erakorraliselt koguni kaks – Jüri Talvet Gloria Mindocki luule vahendamise eest (nr 3) ja Anto Unt David Lewise teksti „Võimalikud maailmad“ (nr 6) tõlkimise eest. Lühiettekanded pidasid nii tõlkeauhindade saajad kui kunstiauhinna saanud Rauno Thomas Moss, kes illustreeris kultuuriteooria erinumbri (nr 4).

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English