Foto: Katri Aaslav-Tepandi

„Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää.
Kellad käel, käivad inimesed,
seisma kellad ei jää,
ei jää kellad, ei inimesed.
Ei me peatu, ei näe.
Meie meeled on ikka keset
minekut üle mäe.
puudel õitsevad leevikesed
 aknaklaasidel jää
Oh me tuhanded tähtsad teod,
rabe, rabelev aeg.
Lennukiteks maskeerunud teod.
Hirmus hetkedevaeg.
Üha rutem! Üha rohkem!
Siis vast õnn on meil käes!
Peidetud pohmelus, pettumusohked.
Tahtmiste lõppu ei näe.
Käime, möödume, inimesed,
ei me peatu, ei näe.
puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää“

                                                    Paul-Eerik Rummo, 1966

Peatume siis ja vaatame seda ilu ja valevust, mille Looja meie ümber on laotanud. Ärgem laskem end heidutada selle iluga kaasnevast pakasest, külmunud veetorudest ja küttekulude järsust tõusust.

Tänases numbris jätkame Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Urmas Nõmmiku Luterliku Maailmaliidu neljandal hermeneutika konverentsil „Evangeeliumi vägi: arendades Pauluse hermeneutikat“ peetud ettekande avaldamist.

Vancouveri eesti koguduse õpetaja Algur Kaerma kutsub oma arvamusloos üles Eesti uuesti mõtestamisele, kutsub otsima vastust küsimusele: kes me oleme ja kuhu suundume? Kas suudame iseenda eest kosta ja seista? Reformatsiooni juubeli künnisel nendib ta läbi huumori prisma: „/…/ aega on veel piisavalt, et end luterlike alustega põhjalikult kurssi viia ning uues Euroopas „luterlaseks õppida““.

EELK piiskop Einar Soone mõtiskleb kolmekuningapäeva jutluses kolmekuningapäeva tähenduse üle Jeesuse ajal ning kahe aastatuhande pikkuses kristlikus traditsioonis (Mt 2:1–12). „Kolmekuningapäeva ja kogu jõuluaja tähendus on kokku võetav püha Pauluse sõnadega Timoteosele: „Tunnistatavalt suur on jumalakartuse saladus: Jumal on avalikuks saanud lihas, õigeks tunnistatud vaimus, nähtav olnud inglitele, kuulutatud paganatele, usutud maailmas, võetud üles kirkusesse“ (1Tm 3:16). Päeva psalmi antifon kõlab võimsalt: „Sinul, Issand, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal“ (1Aj 29:11). /…/ Eestis oleme harjunud, et jõuluaeg lõpeb kolmekuningapühaga ja jõulurahu kestab kanutipäevani. Mõne kiriku tava kohaselt tähistatakse Kristuse sünnipüha perioodi kuni küünlapäevani. Siis peavad uued küünlad olema valmis pandud, õlilambid õliga varustatud, et ei peaks ekslema pimeduses. Looja kingitud arm on Jeesuses Kristuses meile tee, tõde ja elu. See teadmine kinnitab usku ja innustab jagama armastust. Jumala õnnistus on igal päeval uus.“

Avaldame Eesti Kaitseväe peakaplani major Gustav Kutsari ametisse seadmise jutluse, mille aluseks on Joona raamat (Jn 1:1–2:1). Ametisse pühitsemine toimus 3. jaanuaril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Peakaplani sõnul valis ta kirjakoha selleks, et rääkida kaplaniametist: „Kaitseväes armastatakse öelda „Kaplan räägib, aga lühidalt“. Joona raamat on kõige lühem raamat Piiblis, kõigest neli peatükki, kuid see on nii mõjukas, et isegi Õnnistegija Kristus on seda kasutanud argumendina, kui mõned kirjatundjad ja variserid nõudsid temalt: „Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte!“ (Mt 12:38) /…/ Ükskõik, kas ma olen olnud missioonil või kodumaal, siis aeg-ajalt mõni on ikka kaplanilt nõudnud tunnustähte – et õppustel või just homme, kui helikopteriga vaja välja sõita, oleks ilm sobiv! Aga kaplaniameti on rohkem kui ilmategemine. Kirjeldan teile, kuidas kaplanit ametisse kutsutakse. Nii mõnigi kaplan võib enda puhul näha sarnasusi Joonaga: ta on eelnevalt olnud kiriku teenistuses ning ühel päeval antakse piiskopi poolt soovitus – mine ja kuuluta!“

Tänases numbris:

Urmas Nõmmik, Pauluse kirjad ja (homo)seksuaalsus – tagasivaade Eesti diskussioonis kasutatud hermeneutilistele argumentidele, 2. osa.

Algur Kaerma, Nii ajaratas ringi käib.

Einar Soone, Kolmekuningapäeva jutlus (Mt 2:1–12).

Gustav Kutsar, Kaitseväe peakaplani ametisseseadmise jutlus (Jn 1:1–2:1).

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!