Foto: Kerstin Kask
Talvine pööripäev ja uskmatu Toomasena tuntud apostli päev on seljataga. Päike on jälle pimeduse üle võidu saanud, samuti nagu Kristus võidab ära pimeduse meie sees ja me ümber. Kuigi ajamärgid kõnelevad meile tuleviku ebakindlusest ja pimeduse valitsemisest, särab Petlemma täht kui kuulutus Jumala tulemisest meie juurde ja meie pääste valmistamisest üle inimkonna ajaloo ka täna. Pimedus on ära võidetud ja seda kõigi tõenäosuste kiuste, mis veenvad meid vastupidises. Kas laseme ebakindlust külvavatel märkidel röövida meilt julguse tõsta pilgud ja otsida piltlikult öeldes taevalaelt häid sõnumeid?
Jõulupüha tähistamine aasta kõige pimedamal ajal toob seose valguse võidust pimeduse üle sümboolselt ja kaunilt esile. Sellest, kuidas Kristuse sünni pühana hakati tähistama just 25. detsembrit, on juttu tänases artiklis „Jõuluaegse pühaderingi ajalooline taust“. Nagu pealkirjast aimata, meenutab artikkel ka seda, et jõuluaeg ulatub otsapidi tulevasse aastasse.
Eestis on jõululaupäev nii mõnegi pere jaoks ainsaks kirikukülastuseks aastas. Pea tüdimuseni on räägitud eestlaste vaat et olemuslikust kirikukaugusest ja läbi aastasadade põues hõõgunud ristiusuvaenulikkusest. Selle rahvusliku müüdi suhteliselt hilisele päritolule viitab oma tänases arvamusloos „Asenduskristlus – kas väljakutse või kiusatus?“ K&T toimetuskolleegiumi liige, õp dr Jaan Lahe. Arvamuslugu on ajendatud Lea Altnurme artiklist „Asenduskristlus“ ning vaatleb „vikaarkristluse“ ehk „asenduskristlusega“ seotud ohtusid kirikule. Kirikukauged inimesed ootavad sageli, et kirik hoiaks alal moraalinorme ja rituaale. Kiriku põhiülesanne on aga mujal – Kristuses saabunud andestuse ja lepituse sõnumi kuulutamises. Autor nendib, et kiusatus „tulla vastu üldisele ootusele“ ja hakata evangeeliumi asemel rõhutama moraalinorme ja rituaale tugevdaks „vikaarkristluse“ positsioone veelgi, kuid kas see aitaks täita kirikul paremini ka oma põhiülesannet, on kaheldav.
Mis teeb meid jõulude ajal õnnelikuks? Laste jaoks on need enamasti „õiged“ kingid. Jõuluaegne ost-müük toob nii mõnegi kaupmehe näole naeratuse. Sest kinkimine ja kinkide ostmine on jõulude kohustuslikuks osaks kujunenud. Sellest, kuidas jõulud avalduvad eestlaste tarbimiskultuuris, kõneleb tänases teises arvamusloos Selver AS juhatuse liige Kristi Lomp.
Jõulude puhul on meil hea meel tuua lugejateni kolm jõulupüha jutlust. Küsimust „Mis teeb meid tõeliselt õnnelikuks?“ tasub aga jõulude aegu ikka ja jälle küsida. Sellest kõneleb ka piiskop Tiit Salumäe tänases jõulujutluses: „Pühakiri kinnitab, et inimene ei ole teadmatusest tulija ega teadmatusse mineja, kellel ei ole õigust otsida õnne. Me oleme Jumala looming, me elame siin kaunis maailmas tema tahtmise kohaselt. Jumal on saatnud siia Jeesuse Kristuse kui jõululapse, et meid teha tõeliselt õnnelikuks. Igal inimesel on õigus olla õnnelik ja vaba. Olla õnnelik selle sõna sügavamas tähenduses on jagada headust ja armastust.“
Jõulude kesksele sõnumile sõna lihakssaamisest keskendub oma jutluses EELK Jüri koguduse diakoniameti kandidaat ning Usuteaduse Instituudi teoloogiaüliõpilane Ülo Liivamägi: „Sõna lihaks saamisega muutusid sõna ja tegu üheks. Ja see tegutsev sõna oli Jumal.“ Vana Testamendi prohvetite kuulutused lepitusest ja Jumala uuest lepingust oma rahvaga on saanud Jeesuse jumaliku ja inimliku loomuse lahutamatus ühenduses toimivaks reaalsuseks. Loodetav on saanud tõelisuseks.
Kui Jumala tulek meie juurde sel ööl Petlemmas näib nii tähelepandamatu ja juhuslik, siis EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja Algur Kaerma kutsub meid üles avastama ajutiste lahenduste ning muutlike kavatsuste näivuse taha varjatud kindlust: „Jumala inglite ergutushüüde „Ärge kartke!“ saatel Petlemmas elavaks saanud Jumala Poja sünd oli koos arvatava ajutisusega õieti erakordne, kordumatu ja ainulaadne – ja sestap püsiv. Peidetud aarde avastamine võib alati tunduda ajutise ehk mööduva õnnena, mis iga hetk pudenemas käest, kuid aarde kätte võtmine ja kindel omamine toob tasahilju esile jääva väärtuse.“
Imelist ja õnnelikku jõuluaega!
Tänases numbris
Anne Burghardt, Jõuluaegse pühaderingi ajalooline taust.
Kristi Lomp, Selveri jõulud.
Jaan Lahe, Asenduskristlus – kas väljakutse või kiusatus?
Tiit Salumäe, Jutlus jõulupühal (Js 11:1-9).
Ülo Liivamägi, Jutlus Kristuse sündimise pühal (Js 52:7-10).
Algur Kaerma, Ajutised jõulud on kindel garantii (Mt 2:1).
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
