Foto: Karin Kallas
Kuu paistab nii üksi. Aga ei ole. Kristlik vabadus, vabadus kristliku arusaama kohaselt tähendab samuti olemist mitte üksi, vaid koos. Vabadus seob ja ühendab. Selle igaveseks allikaks on Jumal. Nii ei ole ega seisa me mitte iseendas ja iseendast, vaid Temas. Nii on iseseisvus, olemisjulgus ja elujõud suhte ja koosolemise, mitte üksi seisja iseloomustuseks. Kristliku arusaama kohaselt on meie vabadus evangeeliumis – rõõmusõnumis Jumalast, kes teeb meid vabaks. Seetõttu on vabadus usu vabadus. Vabadus, mida häälestab arm ja armastus.
Eesti Karismaatilise Osaduskiriku vaimulik Leevi Lillemäe arutleb arvamusloos vabaduse ja dogma üle, mida sageli ja erinevatel põhjustel on tajutud vastandlikena. „Usk kui veendumuse väljendus otsib ning alati ka leiab võimalusi, kuidas saada tunnistuseks, mida oleks võimalik teistega jagada. Kristlik usk on pretendeerinud olema nii universaalne kui ka unikaalne. Kuulda rõõmusõnumit päästest on olnud ja on iga inimese eelisõigus, olenemata tema päritolust ja mõtlemisvõimest. Kristliku sõnumi unikaalsus seisneb tema võimes teostada võimatut – luua osadus Jumala ja inimese vahel. Kuid mida uskuda ja kuidas uskuda?“
EELK Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus küsib jutluses: „Milles seisneb … kristlik vabadus?“ Ja nendib: „Usk Kristusesse vabastab inimese oma elu rajamisest enda tegude, tavade ja teiste inimeste najale … Kristuse armastus annab suuna kristlase elule, tegudele ja valikutele.“
Ka Luterliku Maailmaliidu avaliku teoloogia ja religioonidevahelise dialoogi programmijuht õp dr Simone Sinn tegeleb omal moel vabaduse teemaga. Hiljuti ilmunud kristlike ja islami teoloogide ühisest kogumikust Religious Plurality and the Public Space (e. k. Religioosne mitmekesisus ja avalik ruum, allalaaditav siit) on Anne Burghardt tõlkinud tema olulise kaastöö pealkirjaga „Religioosse ruumi eristamine poliitilisest – globaalne väljakutse“. „Poliitikud ja usujuhid, kodanikud ja õpetlased küsivad ikka ja jälle, kuidas on võimalik saavutada see, et erinevat usku ja erinevaid väärtusi järgivad (sh mittereligoosse maailmavaatega) inimesed suudaks rahumeelselt koos elada ning ühist avalikku ruumi jagada … Võtmeküsimuseks on antud teema puhul see, kuidas poliitiline ruum suhestub religioossega ja vastupidi. … Sageli kasutatud klassifikatsioonid nagu „religioossed maad” ühelt ja „sekulaarsed maad” teiselt poolt ei suuda adekvaatselt kirjeldada tegelikkuses märksa komplekssemaid reaalsuseid.“ Tänases numbris avaldame artikli esimese poole.
Hüva lugemist !
Tänases numbris:
Simone Sinn, Religioosse ruumi eristamine politiilisest – globaalne väljakutse (1. osa).
Leevi Lillemäe, Dogmadevaba kristluse võimalikkusest.
Jaak Aus, Kristlase vabadus (Gl 5:1-6; Lk 14:1-6).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
