Foto: Ergo Naab
Keset suvist viljapõldu leiame ennast päikese, lõhnade, helide, soojuse embusest. See võidab meie hinges ja mõtetes varjulohe, draakoni, soomustega kaetud põhja konna. Me sirutume vastu, poetame ennast sellesse võitu. Me oleme haaratud – rõõmust, avarusest, tänulikkusest. Kui habras see on? Kas kusagil on ka täieline suvi?
Tänase numbri artikkel avab lohe ja tormijumala võitlust hetiidi mütoloogias, autoriks Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse vanemteadur ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadur Vladimir Sazonov. Tegemist on ilmselt kõige arhailisema senini säilinud indoeuroopa päritolu müüdiga lohe tapmisest, kirja pandud II at teisel poolel eKr. Lohe tapmise müüdis väljendub kevade võit talve üle, headuse võit kurjuse üle. Samas on sellel olnud ka poliitilist (kuninga)võimu legitimeeriv funktsioon. Sazonovi artikliga juhib Kirik & Teoloogia ühtlasi tähelepanu olulisele juubeliaastale ja annab sellesse oma panuse: käesoleval aastal möödub nimelt sada aastat hetiidi kirja dešifreerimisest. Tänu sellele on meile ligipääsetav rikas ja mitmekesine hetiidi kirjandus. Arvestatava osa sellest moodustavad religioosse ja mütoloogilise sisuga tekstid, mis pakuvad rohkesti paralleele Vanale Testamendile ning süvendavad seeläbi ka meie teadmisi Piiblist. Hetiidi tekstid näitavad meile, kuivõrd tihedalt oli Muistne Iisrael seotud oma ümbruskonna kultuuride ja usunditega.
Varjulohest valgusesse osutab ka tänases arvamusrubriigis ilmuv vestlus EELK Risti koguduse õpetaja ning Tallinna Diakooniahaiglas ja Tallinna Lastehaiglas hingehoidjana töötava Annika Laatsiga. Intervjuu autoriks on Katri Aaslav-Tepandi. Avades hingehoiutööd, ütleb Laats: „Siin on oluline aidata inimesel märgata seda kaunist, mis ka selles rängas hetkes olemas on. Et ka selles pimeduses hakkab ta nägema üht helget hetke, üht valuvaba hetke, ja neid hetki saab nautida. Kui palju rõõmu võib üksildane voodihaige tunda pärnaõieoksast, kui ta selle lõhna tunneb! Ja neid hetki saab õppida nautima. Viimaste aastate jooksul olen hakanud mõtlema, et neid elu helgeid hetki tuleb võimendada – neid tuleb mekkida, kõigi meeltega neist osa saada, et need võiksid meid üleni täita /…/ Hingehoidja töö on püüda selles pimedas, sünges tunnelis kergitada kardinat, mis katab valguse. Juhtida inimest valguse poole. Aidata mõtteid avardada, aidata akent paotada, et valgus hakkaks sisse kumama. Ühelt poolt tuua mällu mineviku ja oleviku rõõmsaid hetki, suurendada ja võimendada neid, ja teisalt – mis veelgi olulisem – lasta sellesse olukorda sisse kumada eshatoloogilisel lootusel“.
Tänase jutluse autoriks on EELK Audru Püha Risti koguduse õpetaja Tiina Janno, kirjutades alandlikkusest, selle olulisusest ja suurusest: „Jeesuse juhtimine ei pane inimestele lisakandameid, tema missioon on inimesi süükoormatest vabastada. Jeesuse läbi on meil osa Jumala laste rõõmust, rahust ja vabadusest, saame olla vennad ja ühe Isa lapsed. Tõelise teenijana andis Jeesus oma hinge meie eest, et saaksime andeks patud ja leiaksime osaduse Jumalaga. Ta võttis alandlikult kanda meie koormad, et meil oleks rahu Jumalaga ja kaasinimesega“.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Vladimir Sazonov, Lohe ja tormijumala vastandamisest hetiidi mütoloogias.
Katri Aaslav-Tepandi, Üheskoos valguse poole liikudes: vestlus vaimuliku ja hingehoidja Annika Laatsiga.
Tiina Janno, Alandlikkus on üllas valik (Mt 23:1–12).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
