Luterliku Maailmaliidu nõukogu on mures ÜRO pagulasameti (UNHCR) raporti pärast, mis avaldati 18. juunil 2015. Maailmas on praegu ligi 60 miljonit inimest, kes on pidanud konfliktide, tagakiusamise ja inimõiguste rikkumiste pärast kodu jätma. Seda on rohkem kui kunagi varem pärast II maailmasõda. UNHCR-i aruande kohaselt pidi aastal 2014 põgenema rohkem inimesi kui ühelgi teisel aastal – iga päev oli sunnitud kodu jätma keskmiselt 42 000 inimest. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et raporti järgi on enam kui pooled maailma põgenikest ja pagulastest kaitsetud lapsed.
Kuigi Süüria on endiselt maailma suurim sunnitud ümberasustamise allikas, on ka maailma teistes paikades põgenike ja sisepagulaste arv järsult kasvanud. Viimase viie aasta jooksul on 15 riigis tekkinud uued konfliktid või taaspuhkenud vägivald. Selle tulemusel on enneolematul hulgal kasvanud nende põgenike arv, kes otsivad varju ohtlike mereületuste kaudu, sh Vahemerel, Adeni lahel, Punasel merel ja Kagu-Aasias.
Maailma humanitaarabiorganisatsioonid on ülekoormatud ja võimetud asjakohaselt vastama nende inimeste vajadustele, keda on mõjutanud vägivaldsed konfliktid. Kannatuste ja sekkumist vajavate sündmuste ulatus ületab süsteemi võimalused. Me kogeme seda ka Luterlikus Maailmaliidus, kus LML maailmateenistus juba töötab vägivallaohvritega mh Süüriast, Lõuna-Sudaanist, Sudaanist, Somaaliast, Iraagist, Kesk-Aafrika Vabariigist, Malist, Kongo Demokraatlikust Vabariigist, Burundist, Myanmarist, Kolumbiast ja Kesk-Ameerikast.
Rahvusvaheline üldsus ja eriti ÜRO julgeolekunõukogu ei ole suutnud peatada mitmeid pikaleveninud, tsiviilelanikele tohutuid kannatusi põhjustanud konflikte. Kõige silmapaistvamaks näiteks on Süüria. See tähendab, et vajalik on julgeolekunõukogu tavapärase tööprotsessi põhimõtteline muutmine.
Luterliku Maailmaliidu nõukogu kutsub seetõttu üles:
ÜRO julgeolekunõukogu:
● Peatama viie alalise liikme vetoõiguse kasutamise nendes küsimustes, mis puudutavad genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude ärahoidmist või lõpetamist.
● Kaitsma tsiviilelanikke ja tagama rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest suurem vastutavus.
Konflikti osapooli:
● Austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja võimaldama oma kontrolli all olevatel aladel humanitaarabi ligipääsu kõigile hädas olevatele inimestele, ilma kedagi diskrimineerimata.
● Kaitsma ja edendama humanitaartöötajate julgeolekut, liikumisruumi ja vabadust, et nad saaksid oma tööd teha ilma poliitilise surveta.
Kõiki valitsusi, mitteriiklikke relvastatud rühmitusi ja erasektorit:
● Mitte andma või müüma sõdivatele pooltele relvastust.
LML liikmeskirikuid:
● Avama külalislahkelt oma uksi pagulastele ja hädalistele, nagu seda sätestavad LML nõukogu avaldused “Tervitades võõrast” (2013 ja 2014).
● Osutama vaimulikku, moraalset, materiaalset ja muud abi tagakiusatud kirikutele ja kristlastele Lähis-Ida regioonis ja mujal.
Loe originaalteksti siit.
Luterlik Maailmaliit (asutatud 1948) ühendab maailma luterlike kirikute enamiku: 143 kirikut 98 maalt kokku 72 miljoni kristlasega. EELK on LML asutajaliige.
Kirik & Teoloogias lisaks ilmunud ametlikud avaldused:
Kirikute Maailmanõukogu täitevkomitee avaldus migratsioonikriisile reageerimisest (K&T nr 185/ 26.6.2015).
Euroopa Kirikute Konverentsi juhatuse avaldus Euroopa Liidu välispiiridest, eriti Vahemerest (K&T nr 185/ 26.6.2015).
Tervitades võõrast: kinnitused usujuhtidele (K&T nr 186/ 3.7.2015).
Luterliku Maailmaliidu nõukogu avaldus dokumendi „Tervitades võõrast“ kohta (K&T nr 186/ 3.7.2015).
Kirik & Teoloogias ilmunud arvamuslood:
Katri Aaslav-Tepandi, Kadri Lääs, Paadipõgenikud – mis meil neist? (K&T nr 178/ 8.5. 2015).
Aare Luup, Immigrantidest pragmaatiliselt ja teoloogiliselt – kas sisserändaja või põgeniku poeg? (K&T nr 184/ 19.5.2015).
Johann-Christian Põder, Aga kas kõiki võõraid ka? Pagulaste aitamisest (K&T nr 185/ 26.6.2015).
