Foto: Johann-Christian Põder

Endast sõltumatutel asjaoludel sünnivad inimesed siia maailma erinevatesse kultuuri- ja elukeskkondadesse. Kõigil ei lähe alati võrdselt hästi. Sellegipoolest oleme koos osa inimkonnast ja moodustame teiste maailma elanikega terviku. Jumala palge ees oleme võrdsed kõik. Ka varjupaigataotlejad on inimesed nagu meie. Neil on saatuse poolest lihtsalt vähem õnne olnud. Paremale elule on neil aga õigus samuti nagu meil.

Kuna praeguste Euroopas, eriti Vahemere piirkonnas toimuvate sündmuste valguses on põgenike ja pagulaste küsimus järjest aktuaalsem ning et Eesti ühiskonnas käib sellel teemal juba mõnda aega väga emotsionaalne ja kirglik arutelu, anname järgnevate Kirik & Teoloogia numbrite kaudu oma lugejatele võimaluse antud küsimuses kaasa mõelda ja oma seisukoht kujundada. Täna avame arutelu EELK reservvaimuliku Aare Luubi arvamuslooga, millega ta kutsub kõiki ristiinimesi endalt küsima „kuidas suhtume põgenike ja immigrantide küsimusse meie kristlastena?“ Luup soovitab probleemile lahendust otsides lähtuda sellest, kes me ise oleme ning kuhu ühiskonna ja rahvusena minna tahame. „Me ei saa Eestis endasse sulguda, kui tahame rahvana mitte ainult püsima jääda, vaid ka edasi areneda. Ning samas ei saa me lähtuda ainult maailma hädadest nagu näiteks paadipõgenike laine, vaid lähtuma peame eelkõige iseendast. Ainult sel juhul saame luua kõik-võidavad- tüüpi olukorra ning probleeme lahendada, mitte aga neid oma maa ja rahva tulevikku sisse programmeerida. Peame looma olukorra ja tingimused, kus meie vajame mõõdukat hulka sisserändajaid ja nemad vajavad meid.“

Tänase jutluse on Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Jaan Lahe pühendanud surnuaiapühale. Ta tuletab meile meelde mõelda neile, kelle surm on meie kõrvalt võtnud ning teadvustada endile oma ajalikkust – vaid nii saame mõista elu ja aja väärtust. Sest „nii need, kes on astunud üle surma läve kui ka need, kes elavad alles maa peal, moodustavad ühe ja sama Kristuse koguduse. Surm kuulub nagu kurjuski pattulangenud maailma juurde ja on osa sellest. Seepärast ei pea me surmaga leppima, nagu me ei pea leppima patugagi. Seepärast on meil põhjust ka keset surma ja leina otsida teed, mis viib meid sellest välja. /…/ Palugem siis, et Jumal ei lubaks meil nõrkeda ka siis, kui meie tee on raske ja et Ta annaks meile uut jõudu, kui me nõrkeme. Et Ta annaks rõõmu ja rahu meie lahkunutele, kes elavad edasi Temas ja teeks meilegi, kui meie viimne tund tuleb, lahti oma kodu uksed.“

Meil on hea meel artiklina avaldada 6. mail toimunud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi korraldatud ettekandepäeval Indrek Jäätsi peetud ettekanne, mis käsitleb religiooni osakaalu ja seost rahvusideega komide näitel. Ta alustab komide õigeusku pööramisega 14. sajandi teisel poolel ning jõuab nende rahvusluse ja religiooni käsitlusega 20. sajandisse välja. „Kuna venelased on komide jaoks „peamine kultuuriline teine“, kellele end oma rahvuslikku identiteeti üles ehitades vastandada tuleb, siis õigeusule nad seejuures hästi toetuda ei saa. 14.–17. sajandini ning taas 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul küll eksisteerisid teatud eeldused komi oma, rahvusliku õigeusu arenguks (nagu näiteks Serbias või Bulgaarias), kuid need luhtusid kirikliku ja ilmaliku keskvõimu vastuseisu tõttu. Kui Komimaal oleks 14.–15. sajandil, pärast tsaaririigi lõppu või Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tekkinud oma riik, siis küllap oleks selle raames üles ehitatud ka Komi õigeusu kirik, ent selleks pole väikesel rahval jõudu jätkunud.“

Täna, 19. juunil, toimusid lõpuaktused meie kahes usuteaduskonnas – Tartus ja Tallinnas. Omamoodi ristteel on ka värsked lõpetajad. Toome seetõttu teieni ka ühe lõpetaja, ajakirja toimetuskolleegiumi liikme Karin Kallasse sõnavõtu Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpuaktusel. Kirik & Teoloogia soovib kõigile lõpetajatele omalt poolt õnnistust edasisel elu- ja tunnetusteel, aga ka julgust ja nähtavust teoloogide, usuteadlaste ja religiooniuurijatena!

Head lugemist ning kaasamõtlemist!

Tänases numbris:

Indrek Jääts, Rahvusliku õigeusu võimalikkusest komide näitel.

Aare Luup, Immigrantidest pragmaatiliselt ja teoloogiliselt – kas sisserändaja või põgeniku poeg?

Karin Kallas, Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetaja sõnavõtt.

Jaan Lahe, Sinus elavad meie lahkunud. Jutlus surnuaiapühaks (Jh 14:1–4).