Dietrich Bonhoeffer 1939 (foto: Saksa Riigiarhiiv)
9. aprillil 1945 hukati Flossenbürgi koonduslaagris luterlik teoloog ja pastor Dietrich Bonhoeffer, süüdistatuna Hitleri-vastases vandenõus osalemises. Ta oli üks viimaseid natsistliku režiimi ohvreid.
Bonhoefferi tööd ja ideed mõjutasid paljuski sõjajärgset kristlikku teoloogiat. Tema veendumus, et kirik on teistele, lahknes varasemast traditsioonist, kus kirik keskendus suures osas iseendale. Bonhoeffer kuulutas Kristuse kohalolekut maailmas ja uskus, et kirik peaks olema avatud kõigile.
Dietrich Bonhoeffer sündis 1906. aastal Breslaus, Saksamaal (nüüdne Wrocław Poolas). Teoloogiat õppis Bonhoeffer Tübingenis ja Berliinis ning sai doktorikraadi 21-aastaselt. 1930. aastal suundus ta New Yorki Union Theological Seminary’sse. See õpinguaasta muutis Bonhoefferi usuelu ning ta sai erilisi mõjutusi just Mäejutlusest ja Jeesuse eeskuju järgi elamise ideest. Bonhoeffer on hiljem kirjutanud: „Kuni New Yorgini olin teoloog, aga mitte veel kristlane.“ Bonhoeffer joondus oma järgnevas elus kreedost, et kirik peab olema avatud kõigile, kaasa arvatud mittekristlastele.
1931. aastal sai Bonhoefferist Berliini Ülikooli õppejõud, ent tema akadeemilisele karjäärile sai saatuslikuks Adolf Hitleri võimuletulek aastal 1933. Kuna Bonhoeffer ei soovinud olla osaline natsi-mõjutustega riigikirikus, kolis ta Londonisse, et seal kuulutustööd teha. 1935. aastal Saksamaale naasnuna aitas ta asutada Tunnistuskiriku. Kaks aastat hiljem sulges natsistlik võim seminari ja Bonhoefferil keelati pidada jutlusi, loenguid ning 1940. aastaks ka midagi trükis avaldada.
Samal aastal liitus Bonhoeffer Saksa vastupanuliikumisega. Tema roll selles oli välismaale reisimine ja liitlaste teavitamine Hitleri-vastasest vastupanuliikumisest, eesmärgiga leida nende tegevusele toetajaid.
1943. aasta aprillis arreteerisid võimud Bonhoefferi, teadmata veel tema seotusest vastupanuliikumisega. Berliini Tegeli vanglas olles leidis ta aega lugemiseks, kirjutamiseks ja teoloogiliseks tööks. Pärast ebaõnnestunud atentaati Hitlerile 20. juulil 1944 avastati piisavad süüdistusmaterjalid, mis tõestasid Bonhoefferi osalust vandenõus. Kuus kuud hiljem viidi ta üle Buchenwaldi koonduslaagrisse ning sealt edasi Flossenbürgi, kus ta 9. aprillil 1945 hukati. Vastavalt ühe kaaskinnipeetava ütlusele olevat Bonhoeffer lahkunud sõnadega: “See on lõpp – aga minu jaoks algus.”
Allikad: http://news.ge/en
http://www.startribune.com/
Vt ka Kardinal Müller avaldas austust kristlikule märtrile Dietrich Bonhoefferile (K&T nr 171/20.3.2015).
