Dietrich Bonhoeffer 1939 (foto: Saksa Riigiarhiiv)

Vatikani Usukongregatsiooni eesistuja kardinal Ludwig Müller meenutas evangeelset teoloogi ja natsionaalsotsialistlikule režiimile vastu hakanud Dietrich Bonhoefferit (1906-1945), avaldades talle kui kristlikule märtrile ja kindlameelsele kristliku usu tunnistajale austust. Bonhoeffer, kelle natsionaalsotsialistid 1945. aastalal, veidi enne sõja lõppu Flossenbürgi kontsentratsioonilaagris mõrvasid, kuulub kiriku- ja teoloogiaajaloo tõeliste suurkujude hulka, ütles Müller kolmapäeva õhtul (18.03.2015) Rooma evangeelses luterlikus koguduses. Julgelt ja terava pilguga lükkas evangeelne pastor algusest peale sekundaarsete faktorite nagu vereside ja rassi jumalikustamine tagasi ja mõistis hukka juutide diskrimineerimise ja tagakiusamise.

Bonhoeffer, kellest sai varakult patsifist, asetas alati keskmesse  usu Jumalasse ja kohtumise Jeesusega, ütles kardinal. „Need on tema jaoks üle kõikidest ideoloogiatest,“ osutas Müller. Erinevalt nn „saksa kristlastest“ astus Bonhoeffer välja kristlike rahvaste ühtsuse eest. Teoloogiat ei mõistnud professori poeg mitte kunagi eesmärgina iseeneses, vaid alati vahendina rõõmusõnumi kuulutamiseks kontaktis inimestega. Oma veendumuste pärast jättis Bonhoeffer 39 aastaselt elu ja on nõnda nii protestantidele kui katoliiklastele suureks eeskujuks.

Kardinal Müller, kes 1977. aastal kaitses doktorikraadi Bonhoefferi sakramendikäsitluse üle, kõneles Bonhoefferi 70. surma-aastapäeval Rooma evangeelse luterliku koguduse Kristuse kirikus.

Bonhoeffer kuulub tähtsaimate isikute hulka Hitleri-vastases kristlikus opositsioonis ja oli evangeelse nn tunnistuskiriku oluline kujundaja. 1941 keelati tal kõnede pidamine ja kirjutiste avaldamine. Sidemete pärast vastupanuliikumisega arreteeriti ta 1943 ja 9. aprillil 1945 poodi ta Hitleri isiklikul käsul Flossenbürgi kontsentratsioonilaagris üles.

Allikas: Raadio ORF