Foto: Kairi Tamuri
Et jõuda inimesteni, on vaja avada kirikuuks, keerata see lukust lahti. Lasta rahval tulla sisse ning uuesti minna välja: uue, ärksama, elusama südamega, teenima kaasinimest ja maailma. Ja Jumalat. Leidma uusi inimesi ja paiku, leidma uut inimest ja uusi paiku ka iseeneses.
Et jõuda inimesteni, on vaja võtit, avatud ust. Ja milline imeline rõõm, kui see võti on ühtlasi taevaväravavõti, evangeelium, tõotus, mis avab meile igaviku perspektiivi, jumaliku ja täielise elu ukse. Johannese evangeeliumis ütleb Jeesus „Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.” (Jh 10:9)
Me võime rõõmu tunda Jumala imepärasest annist – evangeeliumist kui taevavõtmest –, mille kuulutus on usaldatud iga kristlase kätte kõigis erinevates ülesannetes ja andides. Seda üheskoos, seotuna armastuse osaduseks, teenivaks kirikuks.
Käesolevas numbris arutleb Norra Bergeni NLA Kolledži praktilise teoloogia dotsent Bård Eirik Hallesby Norheim kristliku elu kujundavate tuumpraktikate, (Jumalas) hingamise praktika ning (ligimese ja maailma) teenimise praktika üle. Ta tõdeb, et „suures osas Lääne teoloogias ja teenimises on viimasel ajal tähelepanu pöördunud praktikale, mis on tingitud ebakindlusest, mis tuleneb traditsiooniliste kirikute pidevast arvulisest kahanemisest. Põhimõtteliselt kujutab tähelepanu kristlikel praktikatel endast vastust küsimusele, kuidas konstrueerida oma mina sekulariseerumise ajastul. Nii USA kui ka Euroopa mitmed teoloogid on argumenteerinud kristlike praktikate taasavastamise poolt, väites, et traditsioonilised kirikud on jätnud suures osas tähelepanuta kiirelt muutuva konteksti, kus järjest vähem inimesi tunnevad Piiblit ja kristlikku traditsiooni.” Hallesby Norheim on oma artikli lähtekohaks võtnud „teoloogilised piirangud, mis esinevad kaasaja kristlike praktikate alases diskussioonis. See püüab siduda praktika luterliku inkarnatsiooni- ja ristimisteoloogiaga (sakramentaalse teoloogiaga) ning võimaldab pöördumisel praktika(te) poole komplekssemat antropoloogilist hermeneutikat.“
Kirjamees Peeter Olesk arutleb arvamusloos „Vaikiv ajastu ümber Tartu rahu“ Tartu rahulepingu, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu sõlmimise saaga ning tänase Euroopa poliitilise olukorra teemal.
Avaldame intervjuu EELK 2014. aasta vaimuliku, Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Rootsiga. Intervjuus räägib Marek Roots oma teest vaimulikuna, ordinatsioonipäevast tänaseni: „Seesmine tee, vaimne kulgemine pole mul olnud kuigi sirgjooneline. Ma ei kuulu paraku nende hulka, kel on kõik oluline juba lõpuni selgeks mõeldud ja paigas. Olen silmitsi seisnud mõnegi kahtluse ja peataolekuga. Samas pean tõdema, et võitlushetked on pigem kinnitanud ja süvendanud armastust Kristuse ja tema kiriku vastu. Näen selles suurt Jumala armu. /… / Rõõmustab kõige rohkem ikka see, kui keegi su läheduses pöördub Jumala poole, tuleb usule või leiab uued perspektiivid osaduses Jumalaga. Keila koguduses võib seda tähele panna igal aastal. Rõõmustab, kui Jumala Sõna leiab uusi inimesi ja paiku.“
Jutluste rubriigis kutsub Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik lugejaid „tegema väikest ringkäiku Piibli Uues Testamendis. Selleks et rääkida Uuest Testamendist ja sellest, miks ta on uus ehk mille poolest ta erineb vanast, tuleb alustada Jeesusest. Sest ilma Jeesuseta poleks ei evangeeliumi, Uut Testamenti ega ristiusku.“
Kirik & Teoloogia toimetuskolleegium soovib Jumala õnnistust, tarkust ja rõõmu Urmas Viilmale, kes seatakse peapiiskopiametisse esmaspäeval, 2. veebruaril, ning temaga koos tööd alustavale uuele konsistooriumi koosseisule.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Peeter Olesk, Vaikiv ajastu ümber Tartu rahu.
Intervjuu EELK 2014. aasta vaimuliku Marek Rootsiga.
Urmas Nõmmik. Jeesusest uue loomiseni, Uue Testamendi kaudu mõeldes, 1. osa.
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
