Foto: Ergo Naab

Maailmas on üle seitsme miljardi inimese ja nende arv kasvab pidevalt. Iga inimene on lisaks sellele, et ta on bioloogiline olevus, ka indiviid. Tal on unikaalne ja ainulaadne isiksus ning oma lugu, mille järgi tema ja teisedki teda tunnevad ning identifitseerivad; on oma elulugu. Paraku on aegu ja kohti, kus inimelu ei väärtustata piisavalt. Ajaloos on näiteid, mil mõni inimrühm on pidanud end väärtuslikumaks, põhjustades sääraselt teise diskrimineerimist.

Tänases arvamusloos arutleb toimetuskolleegiumi liige Anne Burghardt klassivabaduse ja selle võimalikkuse üle. Töökoht, sotsiaalne positsioon, varandus ja haridus on läbi aegade olnud inimeste klassidesse jaotamise kriteeriumideks. Inimõiguste deklaratsioon aga sätestab, et „kõik inimesed sünnivad võrdsetena oma väärikuselt“. Deklaratsioon, mis sai sõnastatud alles kahekümnenda sajandi keskel, omab kahe tuhande aasta vanuseid juuri ka kristliku koguduse sisulises programmis: „Need seadused väljendavad üldinimlikult seda, mida Piibel väidab juba algusest peale kehtivat kristliku koguduse puhul, kõneldes sinna kuulujaist kui samavõrdsetest“, osutab Burghardt. Küsima peab aga, „kas ja kuivõrd kaasaegne seadusandlus ja selle järgimine saavad garanteerida teise inimese väärikust puudutava hoiaku muutumist“. Kõige kindlaimaks garantiiks saab olla ainult Kristuse järgimine, mis vabastab „teatud parameetritest lähtuvast eelarvamuslikust klassifitseerimisest“. Kristuse sarnasus peaks vabastama nägema igas inimeses Jumala nägu ja Tema lugu.

Jeesus on tulnud kinkima oma „lugu“ selleks, et ükski ei peaks end tundma kellegagi võrreldes väärtusetuna. Tänases jutluses, mis põhineb Mäejutluse lõpuperikoobil, lausub Thomas-Andreas Põder, et kristlik elu ei ole määratletud mitte meie toimimise kaudu, vaid „Jeesuse kaudu, kes pöördub meie poole ja meid kõnetab“. Suhet Jumalaga väljendab kristlik kogudus sõnaga „usk“, mis tähendab eeskätt Kristuse isiku usaldamist, toetumist sellele, „kes ta on – mis ta meie eest ja meie heaks on teinud“.

Kirikul on samuti oma lugu. Kirikulugu, kahjuks sarnaselt nagu ka ajalugugi, pole vaba eelarvamustest ja klassivõitlustest. Kuid kirikulugu on ka jumaliku armu ja halastuse avaldumise lugu. Täna on meil rõõm avaldada juba eelmises ajakirjanumbris alguse saanud Alar Laatsi kolmeosalise artikli teine osa monofüsiitidest. See keskendub Etioopia ja Põhja-Aafrika ning Eritrea, kuid ka Süüria ortodoksse kristliku kiriku huvitavale loole.

Toimetuskolleegium juhib viimaks tähelepanu ka sellele, et ajakirja sisukord ja register autorite järgi on täienenud aastaga 2014.

Head lugemist!

Tänases numbris:

Alar Laats, Monofüsiidid 2. osa.

Anne Burghardt, Tõelisest klassivabadusest.

Thomas-Andreas Põder, Sõnast lähtuv elu (Mt 7:24–27).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.