Arhiiv

Aeg täis tõde ja armastust (nr 160/ 2.1.2015)

ilutulestik

Foto: Johann-Christian Põder

Uus aasta – aasta 2015 – on käes! Kuigi keegi ei tea lõpuni ja kindlalt, mida uus aasta tuua võib, tähistame aastavahetust rõõmsa sündmusena. Me astume uuele vastu uue ja parema ootuses ja lootuses. Loodame ja ootame uusi algusi ja õnnestumisi, rõõmsaid ja õnnelikke hetki – nii iseendale kui oma lähedastele, nii sõpradele kui tervele rahvale ja kõigile rahvastele. Äkki saab just sellel aastal alguse midagi tõeliselt tähtsat, toredat ja uut? Muidugi, aasta võib tuua ka ebaõnnestumisi, pisaraid ja kaotusvalu. Kes mõtleb aga sellele, kui taevas on täis ilutulestiku ülevust ja värvimängu? See usalduslik nõjatumine tundmatu suunas on justkui elu enda tõotus ja lubadus – uute ja heade võimaluste lubadus. „Ja igas alguses on võluvalgus …“, luuletab Hermann Hesse Kaalepi tõlkes. Tõepoolest, nii nagu iga sünd, peidab ka uue aasta sünd endas võluvalgust. Selle tõeline sära – erinevalt ilutulestikust – ei ole aga meie võimuses. Meile uuel aastal kingitud aeg on täis sära ja rikkust vaid siis, kui see on täis tõde ja armastust. Tõde ja armastus – nii kõlas jõulude rõõmus sõnum! – on aga Jumala tingimusetu, haaramatult suur and ja kingitus.

Ajast täis tõde ja armastust kirjutab uue aasta esimeses jutluses EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja ja konsistooriumi kantsler, EELK peapiiskop electus Urmas Viilma: „Nii nagu Jeesus tunnistas oma Isast, nii tuleb meil tunnistada Jeesusest Kristusest. Tema on meie Läkitaja ning Tema sõnu ja õpetust peame tunnistama oma kätte usaldatud ajaga – oma eluga, oma sõnade ja oma tegudega. Selle konkreetseks väljundiks on elu tões ja armastus, mis on suunatud kaasinimese ja Jumala vastu“.

Toimetuskolleegiumi liige isa Orenti kirjutab tänases arvamusloos küsimustest, mille ette võib asetada siiras püüdlus elu ja aja järele, mis on täis tõde ja armastust. Kas ja kuidas on ühendatavad (palveline) seotud olemine vägivalda kätkeva ühiskonnakorraga ning elu tões ja armastuses? Ta osutab: „Ma saan öelda, et mu käed on määritud inimverega. Ja nende kätega preestrina või üldse õigeusulisena palvetades (kodus või kirikus) puudutan ma Jeesuse Ihu ja Verd“.

Tänases ja järgnevas kahes numbris on meil rõõm avaldada Alar Laatsi kolmeosaline artikkel monofüsiitidest. Ka see artikkel näitab meile kristluse ja selle ajaloo keerdkäike, kus küsimus tõe ja armastuse järele on tihti olnud seotud rahvuslike ja poliitiliste püüdluste, imperiaalsete võimuvõitluste, ajalooliste allasurumiste ja taasärkamistega. Tänane osa keskendub kopti kristlaskonnale Egiptuses, millel on nii põnev teoloogiline kui ka munkluse ajalugu puudutav pärand.

Kirik & Teoloogia toimetuskolleegium soovib lugejatele õnnistusrikast ja rõõmu täis head uut aastat!

 

Tänases numbris:

Urmas Viilma, Aeg täis tõde ja armastust (Jh 7:14-18).

Orenti Kampus, Verega ja vereta ehk võimalikust patustamisest Püha Vaimu vastu ehk ühest võimalikust vaatenurgast.

Alar Laats, Monofüsiidid, 1. osa (sissejuhatus ja koptid).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English