1. detsembril, rahvusülikooli 95. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks sai teoloog Toomas Paul.
„Toomas Pauli roll Eesti ühiskondliku mõtte suunanäitajana on aukartustäratav. Tema töö ei ole piirdunud teoloogilise maailmaga, vaid on olnud pühendatud Eesti ühiskonna vaimsele kasvamisele laiemalt. Toomas Paul on oma loomingu ja eeskujuga aidanud suunata eestlaste vaimset enesetaju. Tema mõtteavaldused räägivad meie kõigiga, andes pidepunkte inimeseks ja ühiskonnaliikmeks olemisele. Ma usun, et me kõik, sõltumata maailmavaatest või religioossest kuuluvusest, oleme tänu tema mõtteavaldustele saanud võimaluse kasvatada oma inimlikke, ühiskondlikke, kultuurilisi ja rahvuslikke väärtushinnanguid,“ ütles auhinna kätteandmisel Tartu Ülikooli nimel ülikooli senati liige, Uue Testamendi lektor ja religiooniuuringute teadur Ain Riistan.
Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetus õnnitleb oma viljakat autorit Toomas Pauli talle osaks saanud tunnustuse eest.
Dr Ain Riistani sõnavõtt:
Mu daamid ja härrad, tänavune Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna saaja on vaimulik, usuteadlane, pikaaegne õppejõud, tõlkija, literaat ja ühiskondliku elu tegelane Toomas Paul.
Toomas Paul on sündinud 29. oktoobril 1939, tänavu sügisel tähistas ta seega oma 75. sünnipäeva. Ta on õppinud Tartu Ehitustehnikumis ja Tallinna Polütehnikumis (1954-1958), lõpetanud diplomiga Eest Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni (hilisema nimega Usuteaduse Instituut), saanud sealsamas nõukogude ajale ebatüüpilise magistrikraadi 1971. aastal ja teoloogiadoktori kraadi Tartu Ülikoolist 1994. aastal. Samal aastal on talle omistatud Inglismaal Durhami Ülikoolis audoktori kraad inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest.
Luteri kiriku vaimulikuna on ta töötanud alates 1960. aastast, sealhulgas täitnud mitmeid juhtivaid ülesandeid. Praegu on ta emerituuris. Õppejõuna on ta töötanud alates 1974. aastast: Usuteaduse Instituudis on ta olnud järjepanu õppeülesande täitja, dotsent ja professor (kuni aastani 1992). Aastail 1992–1996 töötas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi professorina, seejärel Eesti Muusikaakadeemia kirikuloo professorina ning Akadeemia Nord kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professorina. Ta on valitud Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liikmeks aastal 2000.
Toomas Paul on olnud erakordselt viljakas autor. Tema raamatute ja artiklite haare on muljetavaldav nii sügavuti kui laiuti. Eesti kultuuriloo seisukohalt on kahtlemata kõige olulisemad teosed 1989. ja 1990. aastal avaldatud Uue Testamendi akadeemiline tõlge (mis sai omakorda hiljem aluseks Eesti Piibliseltsi 1997. aasta piibliväljaandele) ning autori doktoriväitekirja edasiarendusena sündinud 1999. aastal avaldatud monumentaalne „Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani“. Nende teoste kõrval ulatub Toomas Pauli ampluaa piibliteaduslikest ja süstemaatilise teoloogia alastest kirjutistest üle filosoofia ja luuletekstide toimetamise, teistest keeltest ja teistesse keeltesse tehtud tõlgete, jutluste ja kroonikate mitmepalgelise esseistikani Eesti kõigis olulisemates ajakirjandusväljaannetes – piltlikult öeldes „Akadeemiast“ ja „Sirbist“ „Eesti Kiriku“, „Maalehe“ ning „Äripäevani“. Tema esseistika teemadeks on ikka olnud religioon, kultuur, teadus, aga ka mitmesugused filosoofilised mõtisklused inimesest ja tema keskkonnast. Toomas Pauli roll Eesti ühiskondliku mõtte suunanäitajana on aukartustäratav. Tema töö ei ole piirdunud teoloogilise maailmaga, vaid on olnud pühendatud Eesti ühiskonna vaimsele kasvamisele laiemalt. Toomas Paul on oma loomingu ja eeskujuga aidanud suunata eestlaste vaimset enesetaju. Tema mõtteavaldused räägivad meie kõigiga, andes pidepunkte inimeseks ja ühiskonnaliikmeks olemisele. Ma usun, et me kõik, sõltumata maailmavaatest või religioossest kuuluvusest, oleme tänu tema mõtteavaldustele saanud võimaluse kasvatada oma inimlikke, ühiskondlikke, kultuurilisi ja rahvuslikke väärtushinnanguid.
Kirjutatu kõrval on meie meediaajastul oluline ka see, et Toomas Paul on olnud tegus raadios ja televisioonis: ainuüksi Rahvusringhäälingu avalik veebiarhiiv sisaldab üle 500 viite temaga ja tema osalusel tehtud saadetele. Ühiskondlik aktiivsus avaldub ka tema muudes tegemistes, olgu selleks siis kuulumine Eesti Looduskaitse Seltsi, Emakeele Seltsi, Eesti Piibliseltsi, Akadeemilise Teoloogia Seltsi, Uku Masingu Kolleegiumi, kultuurilehe Sirp toimetuskolleegiumi või siis ka politsei nõukotta ja kaitseväe ülemjuhataja mõttetanki.
Toomas Paulist võib seejuures öelda, et ta on olnud ja on jätkuvalt Õpetaja suure tähega. Just õpetajana on ta kujundanud tervet põlvkonda Eesti vaimulikke ja humanitaare. Õpetaja ja õpilaste suhtest välja kasvav mõtteilm ei ole seejuures olnud ühetaoline. Nagu Toomas Paul ise on ennast nimetanud Uku Masingu õpilaseks, nii nimetavad paljud täna end Toomas Pauli õpilasteks, samas käib igaüks neist eri radu. Aga see, mis liidab, on õpetaja innustatud soov minna süvitsi, uurida, mõelda kriitiliselt ja teha ettevõetud asju võimalikult hästi. Üks tema õpilasist on hiljuti öelnud: „Sa äratasid minus igatsuse lennata!“ Selle tõdemusega ühinevad küllap paljud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Toomas Paul on pikka aega järjepidevalt edendanud jakobhurdalikku põhimõtet, et arvult väike Eesti rahvas võib saada suureks vaimult. Tema loodud riik ja riigi idee on nii palju suurem sellest, mida me igapäevaselt märkame. See töö väärib tunnustust ja rahvusmõtte auhinda täiel määral.
