Neljapäeval, 18. detsembril, kaitses Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö EELK Nõo koguduse õpetaja ning Valga praostkonna abipraost Mart Jaanson. Koos lisadega 367-leheküljeline doktoritöö kannab pealkirja „Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelse normteksti grammatiline, teoloogiline ja muusikaline liigendamine“ ja see ilmus usuteaduskonna dissertatsioonide sarja 30. köitena.
Värske doktor Jaanson, foto: Urmas Nõmmik
Uurimus on katse analüüsida ühte kiriku- ja muusikaloo olulisemat teksti kolme distsipliini, grammatika, teoloogia ja muusika vaatenurgast. Täpsemalt on vaatluse alla on võetud usutunnistuse ladinakeelne normtekst (NCL), mis esineb alates 15. sajandist roomakatoliku kiriku ametlikes trükiväljaannetes ja mille alusel on läbi muusikaloo komponeeritud hulgaliselt muusikateoseid, missa Credo-osi. Töö eesmärk on koostada abivahend NCL-i paremaks mõistmiseks. Töö meetodiks on hermeneutiline viis liigendada NCL eri distsipliinide vaatenurgast tähenduslikeks üksusteks.
Doktoritöö on üles ehitatud neljast peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse kui enne 451. aasta Chalkedoni oikumeenilist kirikukogu kreekakeelse ja -meelsena sündinud teksti päritolust, selle tõlkimisest ladina keelde ja selle järkjärgulisest kujunemisest praegu roomakatoliku kirikus kasutatavaks normtekstiks. Teises peatükis avatakse NCL-li foneetilisest, morfosemantilisest, süntaktilisest ja stilistilisest vaatepunktist. Rõhutatud tähelepanu pühendatakse NCL-i kolomeetrilisele analüüsile. Kolmandas peatükis liigendatakse NCL-li teoloogiliselt. Peatüki esimeses alapeatükis vaadeldakse levinumaid viise, kuidas on NCL-li liigendatud süstemaatilises teoloogias. Analoogia alusel pakutakse välja ka muid liigendusvõimalusi. Teises alapeatükis aga tuuakse välja NCL-i liigendusi praktilises teoloogias – eri ajastute roomakatoliku kiriku liturgias. Neljandas peatükis käsitletakse NCL-i muusikalist liigendamist: seda, kuidas on võimalik muusikaliste parameetrite varal NCL-li liigendada ning kuidas võib selle teksti grammatilisest ja teoloogilisest liigendamisest abi olla muusikaanalüüsis. Näiteteosteks on valitud Arvo Pärdi kolm NCL-ile komponeeritud teost: Missa syllabica (1977) ja Berliner Messe (1990/2002) Credo-osad ning Summa (1977).
Doktoritöö juhendajad on dotsent Urmas Petti Tartu Ülikoolist ja professor Mart Humal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Oponentideks oli professor Toomas Siitan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning dr Tarmo Toom Ameerika Katoliku Ülikoolist.
Silmapaistvalt interdistsiplinaarses ja hoolikas doktoritöös saavad kokku Jaansoni sügav huvi nii muusika kui ka teoloogia vastu, millele lisandub filoloogiline pädevus. Sellele kohaselt kulges disputatsioon Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis elavalt.
Doktoritööd saab lugeda siin.
