Mart Jaanson kaitseb doktoritööd “Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelse normteksti grammatiline, teoloogiline ja muusikaline liigendamine” 18.12.2014 kell 16:15 Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.
Juhendajad:
dots Urmas Petti, Tartu Ülikool
prof Mart Humal, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Oponendid:
prof Toomas Siitan, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
dots Tarmo Toom, Ameerika Katoliku Ülikool
Kokkuvõte:
Käesolev doktoritöö on katse analüüsida ühte kiriku- ja muusikaloo olulisemat teksti, Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust kolme distsipliini, grammatika, teoloogia ja muusika vaatenurgast. Täpsemalt on vaatluse alla võetud selle usutunnistuse ladinakeelne normtekst (NCL), mis esineb alates 15. sajandist roomakatoliku kiriku ametlikes trükiväljaannetes ja mille alusel on läbi muusikaloo komponeeritud hulgaliselt muusikateoseid, missa Credo-osi.
Töö eesmärk on koostada abivahend NCL-i paremaks mõistmiseks. Töö meetodiks on hermeneutiline viis liigendada NCL eri distsipliinide vaatenurgast tähenduslikeks üksusteks.
Töö on üles ehitatud nelja peatükina. Esimeses peatükis antakse ülevaate Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse kui enne 451. aasta Chalkedoni oikumeenilist kirikukogu kreekakeelse ja -meelsena sündinud teksti päritolust, selle tõlkimisest ladina keelde ja selle järkjärgulisest kujunemisest täna roomakatoliku kirikus kasutatavaks normtekstiks.
Teises peatükis avatakse NCL foneetilisest, morfosemantilisest, süntaktilisest ja stilistilisest vaatepunktist. Rõhutatud tähelepanu pühendatakse NCL-i kolomeetrilisele analüüsile.
Kolmandas peatükis liigendatakse NCL-i teoloogiliselt. Peatüki esimeses alapeatükis vaadeldakse levinumaid viise, kuidas on NCL-i liigendatud süstemaatilises teoloogias. Analoogia alusel pakutakse välja ka muid liigendusvõimalusi. Teises alapeatükis aga tuuakse välja NCL-i liigendusi praktilises teoloogias – eri ajastute roomakatoliku kiriku liturgias.
Neljandas peatükis käsitletakse NCL-i muusikalist liigendamist: seda, kuidas on võimalik muusikaliste parameetrite varal NCL-i liigendada ning kuidas võib selle teksti grammatilisest ja teoloogilisest liigendamisest abi olla muusikaanalüüsis. Näiteteosteks on valitud Arvo Pärdi (s 1935) kolm NCL-ile komponeeritud teost: Missa syllabica (1977) ja Berliner Messe (1990/2002) Credo-osad ning Summa (1977).
Doktoritööd saab lugeda siin.
Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade
