10. oktoobril toimus EELK Usuteaduse Instituudis algkristlusele pühendatud teaduskonverents „Algkristlus teda ümbritsenud ühiskondlikes kontekstides“. Konverents toimus Eesti Teadusfondi uurimiprojekti „Algkristlikku ideoloogiat kujundanud tegurid sünkretistlikus Rooma impeeriumis“ raames, mille juhiks on prof Randar Tasmuth.
Konverentsil käsitleti algkristluse küsimusi avaras religiooniloolises kontekstis. Professor Tasmuth võttis oma ettekandes „Apostel Paulus inimese loomuse määratlejana algkristliku mõtteloo alguses“ kokku oma töö Uue Testamendi antropoloogia vallas, keskendudes Uues Testamendis inimest kirjeldavatele mõistetele „vaim“, „hing“, „ihu“ ja „sisemine inimene“. Tasmuth rõhutas, et nende mõistete abil ei kirjeldata mitte inimese erinevaid koostisosi, vaid inimest kui tervikut erinevatest aspektidest (Jumala looduna; suhtes Jumala, iseenda ja teiste inimestega, kogudusega jne). Sellist holistlikku inimesekäsitlust nägi Uue Testamendi kirjutistes juba Rudolf Bultmann. Ka doktorant Ergo Naab kõneles Paulusest, vaadeldes tema teoloogiat ühest praegu kultuuriteadustes laialt levinud, kuid paraku Eestis vähetuntud teoreetilisest vaatenurgast – läbi postkolonialismi teooriate prisma. Lähtepunktiks sellele on Pauluse kuulumine koloniseeritud rahva (juutide) hulka ning tema elu ja tegevus (Rooma) impeeriumi kontekstis. Doktorandina uurimisprojektis alustanud ja doktorina lõpetanud Elo Süld võrdles oma ettekandes Paulust ja Muhammedi kui Jumala saadikuid, keskendudes nende konfliktile ühiskonnaga. Nagu on näidanud religioonisotsioloog Hans G. Kippenberg, kaasnevad uute religioonide tekkimisega sageli konfliktid uue religiooni rajajate ja järgijate ning ühiskonna vahel, milles nad elavad. Selliste konfliktide hulka kuulub nii mekalaste vastasseis Muhammadi kuulutusele kui ka Pauluse konflikt juudi kogukonnaga, mis lõppes tema kohtuprotsessiga Roomas.
Algkristlus on lahutamatult seotud oma judaistlike juurtega ning kreeka-rooma kultuuriga. Dotsent Urmas Nõmmik käsitles oma ettekandes 86. psalmi redaktsioonilugu, näidates, kuidas psalmis kajastub kaks selgepiirilist rühmitust – „vagad“ ja „vaesed“. Ei saa küll tõestada, et kristlus oleks otseselt välja kasvanud nimetatud rühmitustest (kuigi ka üks kristlaste enesetähistus oli „vaesed“), kuid ometi on algkristlusel teatud ühisjooni nende rühmituste ideoloogiaga (pretensioon õigele suhtele Jumalaga; mõiste „vaesus“ positiivne kasutamine eriti Luuka evangeeliumis). Dotsent Jaan Lahe kõneles Mithrase kultusest Rooma riigis. Arutades küsimust, milline on iraani Mithra kultuse seos Mithrase kultusega, jõudis ta järeldusele, et praegu teaduses järjest enam leviv tendents eitada kahe kultuse igasuguseid otseseid seoseid ei ole põhjendatud. Kuigi Mithrase kultust tuleb vaadelda Rooma keisririigis tekkinud uususundina, võttis ta ometi üle mitmeid elemente ka varasemast iraani ja hellenistlikust Mithra kultusest, sealhulgas jumaluse mitmed olulised jooned (tema solaarne iseloom, seoses lepingutega jne).
Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon, mida juhtis religioonisotsioloog mag Liina Kilemit. Ühtlasi pani konverents punkti teadusprojektile. Selle aasta lõpus ilmub Usuteadusliku Ajakirja inglis- ja saksakeelne erinumber, mis tutvustab projekti uurimistulemusi rahvusvahelisele teaduslikule avalikkusele.
