Foto: Kerstin Kask
Pühapäeval tähistatakse Eestis ja Põhjamaades isadepäeva. See on püha, millega tunnustatakse isa rolli ja mõju peres ning ühiskonnas üldiselt. Sotsiaalsed ja kultuurilised tavad ning normid määravad isa rolli, igas kultuuriruumis on oma ettekujutus heast isast. Isadepäev on meeldiv võimalus oma isa, vanaisa või isafiguuri meeles pidada, märgata tema tegevust ning mõju perekonnas. Ja teda selle eest tänada. Isadepäev kutsub nõnda ühtlasi mõtlema sellele, mida tähendab olla isa, millistes suhetes ollakse isaga, ning võib-olla ka sellele, milline isa olen mina.
Tänase jutluse on koostanud EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu samuti just isadepäeva silmas pidades. Toompuu võrdleb isa rolli ja peremudelit tänapäeval ning Piibli ajastul, kasutades Jaakobi pere näidet. Toompuu rõhutab isa mahukat rolli Piiblis – tegemist pole vaid bioloogilise sigitajaga, eksisteerib ka inimestevaheline vaimne isadus. Ja on olemas inimese ja Jumala vaheline vaimne isadus, mis on kandunud ka meie teadvusesse ja kultuuriruumi. „Meiegi kõneleme isamaast, isakodust ja esiisadest ning mõtleme sellega väärtussüsteemi, millega endid seotuna tunneme. Ja ristiinimene Maarjamaal võib öelda end kandvat isade usku, sõltumata sellest, kas tema otsesed bioloogilised vanemad on olnud ateistid või agnostikud.“ Toompuu tuletab meile meelde, et isaks olemist õpitakse Jumalalt ning isa käsi, mille toel ja juhtimisel leitakse kirikutee, kuulab südame häält.
Arvamusloo on kirjutanud metsanduse arendaja, looduskaitsja ja pärandkultuuri uurija Lembitu Twerdianski, kes kutsub meid avastama kalmistukultuuri, mis vastupidiselt Lääne-Euroopale pole Eestis veel nii laialt levinud. Lisaks sellele, et kalmistutest võib rääkida kui kunstiteostest ja kultuuriobjektidest, on neisse kontsentreeritud ka kogukonna sotsiaalne ajalugu. Kalmistuturism on „üks paremaid ja huvitavamaid viise kohalike kultuuri-, hariduse- ja omavalitsustegelaste töö tutvustamiseks, oma juurte otsimiseks, tutvustamiseks ja kinnistamiseks.“ Autor viibki meid kaasahaaravale matkale läbi Kullamaa kalmistu, et näidata meile sealseid vaatamisväärsusi ning jutustada sinna maetud inimeste elutöö ja saatuse kaudu üks väike katkend meie kodumaa ajaloost.
Värskes numbris avaldame kaks järge eelmisel nädalal ilmunud lugudele.
Artiklite rubriigist leiate teise poole Euroopa Evangeelsete Kirikute Osaduse (EKOE) õpetuskõneluse tulemusest teemal „Pühakiri – usutunnistus – kirik“. EKOE on Euroopa tähtsaim evangeelsete kirikute osaduskond, kuhu kuuluvad 94 kirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega. Prantsusmaa luterlasest teoloogiaprofessor õp André Birmelé, kes oli õpetuskõneluse töörühma eesistuja, võtab 2012. aastal EKOE täiskogul vastu võetud dokumendi fundamentaalse tähenduse ja tulemuse kokku kahes punktis: „EKOE kirikud väljendavad esimest korda pärast reformatsiooni ühiselt, mida on täna võimalik öelda Jumala Sõna mõistmise, Pühakirja kui Jumala kõnelemise tunnistuse, Pühakirja tõlgendamise kohta ja suhte kohta traditsiooni ja usutunnistustesse“. „EKOE kirikutel on ees ühine ülesanne töötada edasi kohustatuse ja siduvuse küsimustega, kaasa arvatud kohustatuse ja siduvuse küsimused EKOE sees. Seepärast tehakse Firenze täiskogul (septembris 2012) ettepanek korraldada õpetuskõnelus teemal „Kirikuosadus“. Käesolev tekst annab aluse edasiseks ja süvenevaks tööks nende, viimselt EKOE ühtsus-mõiste jaoks oluliste küsimustega.“ Dokumendi teises pooles on teemaks Pühakirja tõlgendamine, Pühakirja, kiriku ja pärimuse suhe, kiriklike usutunnistuste autoriteet ning katoolsuse ja partikulaarsuse suhe.
Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Orenti Kampus jätkab usupuhastuspühal alustatud mõtisklust pühakutepäeva teemal ning arutleb patu ja püha üle. „Ära taha saada pühakuks. Ole püha.“
Tänase Kirik & Teoloogia numbri pühendame liiga vara lahkunud ja kallile inimesele, EELK õpetaja Mare Palgile, kes oli meile hea kolleeg ja sõber, jutustaja ja kirjutaja, vaimustaja ja vahendaja. Ligi kolm aastat tagasi kirjutas Mare meie ajakirja esimeses numbris ja on meie lugejaid edaspidi tihti järele mõtlema pannud. Mare kirjutiste loetelu leiab uudisveerult ning järelehüüde Marele kirjutas Arnek Grubnik. Hoidku Jumal Mare hinge ja kaitsku tema peret!
Tänases numbris:
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, Pühakiri – usutunnistus – kirik (2.osa).
Lembitu Twerdianski, Kalmistud kui koduloo ja inimsaatuste ammendamatud allikad.
Arnek Grubnik, Järelehüüe Marele.
Tauno Toompuu, Isa käsi. Jutlus isadepäevaks (1Ms 43:28).
Orenti Kampus, Pühakute päevaks.
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“, sh
In memoriam õpetaja Mare Palgi (10.11.1973-3.11.2014).
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
