Arhiiv

Vaimuruum ja -vabadus (nr 147/ 3.10.2014)

kurg

Foto: Johann-Christian Põder

 

Klassikaline füüsika ütles, et kõik füüsikalised objektid asuvad mingis kindlas paigas ehk ruumis ja nendega toimuvad nähtused leiavad aset samuti mingis kindlas ruumipunktis. Ruum oli üldmudel, mida sai kindlalt kirjeldada. Kvantmehhaanikaga jõudis piirilise ja kohalise ebakindluse, avaruse kogemus ka füüsikasse. Siiski, valdkondade suhtes, kus eksperimentaalne tõestus võimalik, kehtivad klassikalise füüsika seadused ikka veel. Aga vaimuruum on meie jaoks täiesti teistsugune. Teda on raske üheselt mõistetavatesse piiridesse panna, kujutada nii, et välistuksid erinevad tõlgendusviisid.  Vaimuruumiga käib alati kaasas lõputu avaruse tunne. Tõeline avarus puudutab vaimu, seda silmaga ei näe. Saab vaid kogeda.

Värske Kirik & Teoloogia number keskendub vaimuruumile ja -vabadusele, õpetamisele ning suhtele teistsugusega.

Tänases numbris avaldame teedrajava tähendusega oikumeenilise dokumendi teise poole. Esmakordselt kirjeldavad Euroopa evangeelsed kirikud koostöös Euroopa ülikoolide usuteaduskondade ja kiriklike teoloogiliste kõrgkoolidega ühiselt seda, mida tähendab hea teoloogiline haridus. Esimeses pooles oli lähtekohaks viide kirikuõpetaja ametiülesandele (lähemalt käsitles seda hiljuti Kirik & Teoloogias ilmunud teine oluline dokument „Amet, ordinatsioon, episkope) ja sellega seotud haridusnõuetele. Seejärel visandati lühidalt ja täpselt vastused küsimustele: Mis on ained, millega teoloogiaõpingute raames tegeletakse? Mis tingib usuteaduse jaotumise distsipliinideks? Millel rajaneb selle sisemiselt multiperspektiivse ja interdistsiplinaarse teaduse ühtsus? Miks on otsustava tähtsusega harjutada usuteaduse interdistsiplinaarse terviku mõistmist? Milles seisneb ikkagi teoloogiline pädevus, mida hea akadeemiline teoloogiastuudium arendab? Kuidas asetub teoloogilise pädevuse omandamine üliõpilase isikupärase kujunemisloo, isiksusena kasvamise ja küpsemise konteksti? Ettevalmistus õpetajaametiks kirikus hõlmab nii akadeemiliste õpingute faasi ülikoolis või teoloogilises kõrgkoolis kui ka kiriklikult korraldatud praktilist väljaõpet.  Usuteadus ja kirik kannavad ühiselt vaimulike ettevalmistuse eest vastutust. Tänane tekstiosa reflekteerib teoloogiahariduse ja elatud usu vahekorra üle ning käsitleb väga olulist õpetajate täiendusõppe teemat. Dokument tegeleb ka tavapärase väljaõppe alternatiivide küsimusega ning lõpeb soovitustega koostööks õpetajate välja- ja täiendusõppe alal ning õpetajate vahetuse lihtsustamiseks Euroopa olulisimas evangeelsete kirikute osaduskonnas.

Heast haridusest ning õpetamisest räägib ka näitleja ja lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli õppejõud Anne Türnpu. Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Katri Aaslav-Tepandiga peetud vestluses räägib Türnpu oma teatriteekonnast. Ta kirjeldab näitleja võimet muuta oma väe, keha ja mõttejõuga ruumi. Näitleja peab ulatuma enda seest välja. Türnpu räägib õpetamisest ja õpetaja olulisusest selles protsessis – kuidas õpetaja laseb õpilase korraks oma maailma ja see muudab ning õpetabki. „Ma olen väga tänulik selle eest, kui mind kusagile sisse lastakse.“ Türnpu usub, et „haridus on uue keelkonna ja meelkonna loomine, see on üks teine raamistik, perspektiiv; sa ei tee kunagi enam midagi väljaspool seda raamistikku. Ja seesolijad ei mõista väljasolijaid ja väljasolijad ei mõista seesolijaid. See on vaimuruumi loomine, kus ma ise ei ole enam enda mõõdupuu.“

Arvamusloos igatseb lavastaja ja näitleja Jaan Tooming vaimuvabaduse järele. Ta leiab, et kaasaja inimest valitseb füsioloogia. Lisaks sellele on inimene alandatud tarbija tasemele – muudetud iseennast unustavaks orjaks. „Ei mingit vabadust, vaimuvabadusest ei räägi keegi, sest vaimus vaba on ka vaba ühiskonnast ja materiaalse evolutsiooni protsessist, ta pole enam arenenud ahvist. Vaba vaimus on sõltumatu loomariigist ja ta pole enam ühiskondlik loom.“

Tänase jutluse on koostanud teoloogiadoktor ja EEKBL Tartu Salemi koguduse diakoniss Einike Pilli, kes lahkab suhet teistsugusega. Ta ütleb, et kõigepealt tahame me inimesi muuta ja alles siis aktsepteerida. Kuid Jumal tegi läbi oma poja teisiti – armastas meid kõigepealt. Pilli paneb meile südamele suhetes endast erinevatega seda eeskuju järgida.

Ta selgitab, et teistsugune hirmutab meid, sest ei käitu meile ootuspäraselt. Nii hoiamegi teistsugusest eemale. Aga Jumal kutsub meid endast välja – teistsuguse juurde. Nii meenutabki Pilli meile, et kristliku usu keskmes on andestus ja mitte eksimatus. „Mitte see, et kõik peavad olema ühesugused. Andestus.“ Sest kõige rohkem vajavad armastust need, kes seda kõige vähem väärivad. Ja olgugi, et teistsuguse armastamine on ebamugav, peame Jeesuse eeskujul seda jäägitult tegema. „Sest tegelikult oleme ka ise teistsugused. Ja Jumal armastas meid enne, kui me muutusime.“

Avarat ja vaba vaimu ning head lugemist!

 

Tänases numbris:

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas (2.0sa).

Katri Aaslav-Tepandi, Vaimuruumist. Vestlus Anne Türnpuga.

Jaan Tooming, Vaimuvabadus.

Einike Pilli, Endast välja teistsuguse juurde.

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

 

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English