Rabi René Gutman (foto: CC/Wikimedia Claude Truong-Ngoc)
Euroopa Kirikute Juhtide Nõukogu (ECRL) liige rabi René Gutmani arvates „kujutame me endast vaid tsivilisatsiooni ja ajaloo fragmente, aga peaksime religioossete inimestena panustama konstruktiivseil viisil meie ühisesse tulevikku“. Sellekohane avaldus tehti Euroopa Nõukogu kogunemisel Bakuus 1.-2. septembril.
Euroopa Nõukogu kogunes seitsmendat korda ja selle pealkirjaks oli: „Kultuuridevaheline dialoog: kultuuri ja religiooni vaheline interaktsioon“. Osales üle kolmekümne esindaja mitmesugustest usukogukondadest ja organisatsioonidest, samuti inimõiguste organisatsioonide esindajad. Lisaks rabi Gutmanile esindas ECRL-li ka Jamie Cressweel, kes väitis, et „sõda ja vägivald ei ole programmeeritud meie geenides. Egoistlik maailmavaade, mis ignoreerib kaasinimeste vajadusi, lähtub vägivallakultuuri viljelemisest. Me vajame sisemist muutumist, et inimlikkus muutuks tugevamaks“.
Kogunemine, mille motoks oligi „Vahetamised“ (Exchanges) käsitles kolme peamist teemat:
Esimene temaatika puudutas arutelu tolerantsuse tähenduse üle – nii selle positiivset kui negatiivset tõlgendust. See kandis pealkirja: „Religioosne sallivus ja mitte-religioossed veendumused kultuuriliselt mitmekesistes ühiskondades: sotsiaalne kapital“ (Tolerance of religion and non-religious convictions in culturally diverse societies: a social capital). Jõuti arusaamisele, et sallivus ja tolerantsus on väärtuste skaala miinimumfaktor ja et meil tuleks püüelda sellest lähtuvalt „aktiivsema kooseksisteerimise“ suunal.
Teiseks teemaks oli „Religioonide ja mitte-religioossete veendumuste panus igasugu diskrimineerimise, sallimatuse ja vägivalla ilmingutega võitlemisel“ (Contribution of religions and non-religious convictions to combating all forms of discrimination, intolerance and violence). Leiti, et vihakõne ja diskrimineerimise vastases võitluses tuleks eelistatavalt lähtuda dialoogipõhisest suhtlusest loomaks paremat üksteisemõistmist. Meil tuleks olla kannatlikud, omades head kuulamisoskust mitmekesises maailmas. Kusjuures, dialoog peaks olema avatud ega tohiks eirata ka raskeid probleeme.
Kolmanda teemana rõhutati usulise pärandi ja päritolu kujundavat rolli meie situatsioonis. Pealkirjaks sai „Religioosse kultuuripärandi panus kultuuridevahelises dialoogis ja selle mõju universaalsetele väärtustele, mida kaitseb Euroopa Nõukogu“ (The contribution of cultural heritage of a religious nature to intercultural dialogue and to the respect of the universal values defended by the Council of Europe). Kultuuripärandi kindlustamine kultiveerib avatust ja oma identiteediteadlikkust, see loob usaldust ja üksteisemõistmist.
Kogunemine kinnitas ECRL-i ja Euroopa Nõukogu kahepoolse interaktsiooni vajalikkust ja tähtsust. Mõlema organisatsiooni agendades ning huvides esineb kattuvusi, samas kui ülesanded erinevad võtmes „religioosne versus poliitiline“.
Allikas: European Council of Religious Leaders
