14.–18. septembril toimus Palermos suveakadeemia teemal „Teoloogia ja inimõigused – usu- ja veendumuste vabadus kõigile“ (Theology and Human Rights – Freedom of Religion or Belief for All). Suveakadeemia initsiaatoriks oli Euroopa kirikute konverents, korraldajaks Leuveni Ülikool ja Euroopa Kirikute Nõukogu koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmetega.

Eestist osales suveakadeemia töös õigusteadlane, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse vanemteadur PhD Merilin Kiviorg, kes viis läbi seminare (inimõigused ja religioon). Kirik & Teoloogia toimetuse palvel rääkis Kiviorg seminari teemadest ja tööst lähemalt.

Merilin Kiviorg: tegemist oli suveülikooliga, koolitusüritusega, kus kõik olid kord õpilased ja kord õpetajad. Osalejate seas olid nii kirikutegelased, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka kõrgema astme üliõpilased, kellel on praktiline töökogemus oikumeenilises töös või inimõiguste kaitsel. Avatud ja sõbralikus mõttevahetuses õpiti inimõigusi tundma erinevatest vaatenurkadest (teoloogia, poliitika, õigus ja sotsioloogia). Teema ja koolitusürituse olulisust tunnetasid kõik. Inimõiguste, sh usuvabaduse kaitse nii Euroopas kui mujal on murettekitav.

Minu ülesanne oli viia läbi seminar inimõiguste ja religiooni teemal. Seminaril osalejad käsitlesid õiguslikke probleeme seoses usu- ja veendumusvabaduse kaitsega Euroopas, Euroopa inimõiguste kohtu praktikat ja Euroopa Liidu õigust. Kitsamalt keskenduti konfliktidele usuvabaduse ja teiste inimõiguste vahel. Juttu tuli näiteks religioossete sümbolite kandmisest tööpostil. Samuti käsitlesime juhtumeid, kus religioossete ühenduste autonoomia oli sattunud konflikti teiste inimõigustega nagu näiteks õigus era- ja perekonnaelu kaitsele.

Üks sõnum jäi sellel koolitusüritusel kõlama, et kui inimõiguste ja sh usuvabaduse eest võidelda, siis tuleks võidelda mitte iseenda vabaduse, vaid teiste eest. Rääkides inimõigustest kõigile, võidad ka ise. Mulle tundub, et selline lähenemisviis peaks olema paremini vastuvõetav ja arusaadav erinevatele huvigruppidele ja ka riigile.

Palermo suveakadeemiast osavõtjad, foto: ceceurope.org

Toimetus: kuidas te hetkel hindate olukorda Eestis „teise“ aktsepteerimisel? Kuidas meil Eestis on sallivusega lood?

Merilin Kiviorg: Eestis jääb sallivusest puudu, mida kinnitavad ka uurimused. Oleme kinnine rahvas, igaüks pigem vaatab oma mätta otsast. Sallivus ja kõrvuti elamine erineva maailmavaate, orientatsiooni, rahvuse või religiooniga inimestega on väljakutseks. On tunnetatav, et näiteks puudulikud teadmised erinevatest maailmavaadetest ja religioonidest tekitavad kahtlusi ja kõhklusi, eriti pidades silmas kogu Euroopat puudutavat immigratsiooni. Mõnikord on ka ajalooline ebaõiglus meie suhtes segavaks faktoriks vastastikkusele arusaamisele. Ka koostöö olemasolevate erisustega Eestis jätab soovida. Valmisolek koostööks peaks aga olema kõiki osapooli hõlmav isegi siis, kui tundub, et maailmavaateline konflikt on ületamatu. Sellega tuleb tööd teha.