Foto: Ergo Naab
Eeloleval pühapäeval tähistame Kolmainu püha. Oluline on ta seetõttu, et kõneleb meile sellest, mis on kristlikule usule eriomane. Et Jumal on ainus, seda usuvad mitte ainult kristlased, vaid ka juudid, moslemid ja muinaspärsia usundi järgijate tänapäevased järeltulijad, parsid. Ka paljud kreeka filosoofid olid juba sajandeid enne Kristuse sündimist jõudnud arusaamisele, et maailma nähtuste paljususe taga on peidus üks jumalik alge, maailmamõistus või hing, mis muudab kaose korraks ja loob ühtsuse maailmanähtuste paljususse. Kuid õpetus Kolmainsusest on omane vaid ristiusule. Tänase jutluse autoril Lea Kärsonil on õigus, kui ta ütleb, et meil ei ole kerge mõista Jumala kolmainsust, kuid ometi on meil võimalik seda pisut aimata ja taibata, sest Jumal on ennast meile ise ilmutanud Isa, Poja ja Püha Vaimuna. „Kuigi on palju, mida me Jumalast veel ei tea, on seegi pisku piisav, et leida õige tee, mis viib kord Jumala igavesse riiki,“ ütleb Kärson.
Matteuse evangeeliumi lõpus ütleb ülestõusnud Issand jüngritele: „Minge kogu maailma, ristige kõiki rahvaid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud“. Neid sõnu on mõistetud kirikus üleskutsena levitada evangeeliumi ehk teha misjonit. Misjonist on juttu tänase numbri kahes loos – Alar Laatsi artiklis, milles räägitakse ühe kristliku rühmituse – nestoriaanide – misjonist Sise-Aasias, ning Michael Jatsa mõni aeg tagasi usundilõpetuse olümpiaadi esseena esitatud ja nüüd avaldamisele tulevas arvamusloos, milles misjonit vaadeldakse mitte kitsalt kristluse vaatenurgast, vaid kõige laiemas religiooniloolises kontekstis. Nagu rõhutab Jatsa, on misjon kuulunud algusest peale kristliku kiriku juurde: „Misjon kristluses sai alguse samal ajal kui kristlus /—/. Apostlid /—/ levitasid kristlust Egiptusesse, Anatooliasse, Kaisareasse. /—/ Nemad panid aluse kristlusele, ristides eelmainitud aladel inimesi, kus kristlus tänapäeval juurdunud on. Saja aastaga levis kristlus üle kogu Rooma impeeriumi, saades lõpuks maailma suurimaks religiooniks“. Kolmainu Püha tuletab meile meelde, et nii nagu Jumal ise on see, kes lõi oma Vaimu läbi kiriku kui kõiki kristlasi ühendava vaimse osaduskonna, nii on Kolmainu Jumal ka see, kes toimib oma Sõnas, sakramentides ja ka misjonis. Meil on võimalik olla Jumala kaastöölised, kelle kaudu Tema Evangeelium, rõõmus sõnum lunastusest Kristuses, võib jõuda inimesteni, puudutada neid ja teha neist Kristuse kiriku liikmed.
Tänasest numbrist võib lugeda:
Alar Laats, Orientaalsed kirikud, nestoriaanid, 3. osa.
Michael Jatsa, Mis on misjon?
Lea Kärson, Ühtaegu varjatud ja lähedane.
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
