Arhiiv

Paluge, siis antakse teile! (nr 128/ 23.5.2014)

 

Foto: Tõnu Tepandi

Foto: Tõnu Tepandi

 

Kaua oodatud kevad on täies väes. Jumala loodu õitseb ja lõhnab. Lindude ühendkoor laulab kiitust Loojale. Kevadine loodus on otsekui katedraal, mis osutab Jumala kõigeväelisusele ja heldusele. Selle ilu kogemine toob hinge tänutunde ja huulile tänupalve, Jumala suure kingituse – elu eest, mis kannab ka siis, kui õied närbuvad ja linnud vaikivad. Ent see paneb ka küsima ja paluma selle eest, et oskaksime Jumala loodut meile kingitud andidega teenida ja hoida, avaldugu see siis loodushoius, lastekasvatuses, Euroopa Parlamendi valimistel osalemises või lihtsalt vastutulijale naeratamises.

Toomas Schvak märgib oma artiklis õigeusu kiriku ajaloolisest rollist koolide rajamisel: „Olukorras, kus demograafiliste ja religioossete arengute mõjul on siinsest suurimast vähemuskirikust saanud kõige suurema liikmeskonnaga osaduskond, väärib õigeusu roll ja mõju Eesti ajaloos senisest põhjalikumat uurimist. Õigeusu roll eesti rahva religioosse status quo murendamisel ja talurahvale parema juurdepääsu tagamisel kooliharidusele on aga vaatamata veel paljudele vastusteta küsimustele tänaseks üsna hästi kinnitust leidnud.“

Janek Mäggi kirjeldab Euroopa Parlamendi valimiste eelõhtul oma arvamusloos parlamendisaadiku rolli ja koostööd rahvaga: „Saadik peaks innustama rahvast, et me kõik koos midagi korda saadaks. Me ei pea ootama, et keegi meie eest midagi ära teeb, vaid hea oleks, kui keegi oskaks anda nõu, mida me peaksime tegema, et elu Eestis paremaks läheks. Selleks on vaja teadmisi. Euroopalikud sobivad hästi.“

Aivo Prükk mõtiskleb jutluses palvest kui Jumalaga kohtumisest ja kooskõla leidmisest: „Palve on tähtis, võib-olla kõige tähtsam üldse, mida teha saame, sest juhib meid sellesse kohtumisse. Moosese kohta märgitakse, et ta pale hiilgas. Palve kaudu, ühenduse kaudu, muudeti ta pühaks. Nii sünnib igaühega, kes palvetab. Jumal tõepoolest kuuleb palveid ja vastab. Palve kaudu on võimalik muuta aega ja igavikku. Aga meie ei pea palvet tähtsaks. Muidu me ei oleks ju kurvad, öeldes „kas Jumal ikka kuuleb mind?“ Ometigi algab palvest ristiinimese elu ja palvega see ka lõpeb. On palve ju kõne Jumalaga, salajane ühendus taevase reaalsusega. Palveühenduses settib tõde ja selles on vastused (2Ms 32:7–14).“

 

Tänases numbris:

Toomas Schvak, Kirikust klassituppa: õigeusu kirik ja koolid Eesti ajaloos

Janek Mäggi, Võtku töö koju kaasa!

Aivo Prükk, Palve (2Ms 32:7–14)

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English