Arhiiv

Vabariigi aastapäeva lävepakul (nr 115/ 21.2.2014)

1922411_10201506361842814_1254265674_n

Foto: Johann-Christian Põder

 

Lähenemas on Eesti Vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev. Tegemist on vaba riigi tähtsaima pühaga. Just vabariigi aastapäeva eel on sobiv aeg mõelda meie riigist, tema situatsioonist maailmas ja muidugi meist selle riigi kodanikena.

Vabariigi aastapäeva eelses Kirik & Teoloogia numbris vestlevad Eesti õiguskantsler Indrek Teder, näitleja, laulja ja teatripedagoog Tõnu Tepandi ning lavastaja ja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Katri Aaslav-Tepandi just Eesti riigist ning selle algprintsiipidest. Arutletakse õiguse ja õigluse teemadel ning püütakse vaadelda Eesti arengut avaramal kultuurilisel ja elulisel taustal.

Eesti riigi iseseisvuspäevale on pühendatud Eesti kaitseväe vanemkaplani Gustav Kutsari jutlus. Ta räägib valikutest, nende tunnetamisest ja langetamise vajalikkusest ning raskusest, meenutades seejuures meie vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise keerulisi aegu. Samuti tuletab ta meile meelde neid vapraid inimesi, kes on valmis surema oma perekonna, isamaa, põhimõtete ja vabaduse eest.

Artikli rubriigis kirjutab EELK Usuteaduse Instituudi dotsent Riho Saard religioonist ja mentaalsusest, sellest, mida pidada religioonis terveks, ja sellest, mida ebaterveks. Artikkel baseerub Eesti Psühhiaatrite Seltsi VI sügiskonverentsil peetud ettekandel ja võtab vaatluse alla Eesti elanike religioossuse. Saard toetub muuhulgas statistikaameti rahvaloenduse (REL2011) tulemustele ning Liina Kilemiti ja Urmas Nõmmiku artiklile „Eesti elanike suhtumisest religiooni“, mis analüüsib 2002. aastal sotsiaal- ja turundusuuringute firma ARIKO Marketingi läbi viidud küsitlust (REL2002) selle kohta, milliseid esmaseid mõtteid, assotsiatsioone ja tundeid kutsub inimestes esile sõna „religioon“.

Arvamuste rubriigis on Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia dotsendi Arne Hiob vastulause piibliteadlase Urmas Nõmmiku läinud nädalal Kirik & Teoloogias esitatud küsimusele „Kas tõesti ajaloolis-kriitiline reduktsioon?“ Nõmmik tõdes, et Hiob on artiklis „Usk muutuvas maailmas luterliku vaate kohaselt“ teinud ajaloolis-kriitilisest meetodist karikatuuri ning et sellele tehtud ettheide ei kehti. Hiob täpsustab, mida tähendab tema jaoks ajaloolis-kriitiline reduktsioon. Ta soovib, et Piibli tekstidest ei jääks järele vaid lagedat ja kuiva kõrbe.

Tänases numbris tõstatatud teemade käsitlus jätkub järgmisel nädalal.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

 

Tänases numbris:

Riho Saard, Eesti elanike religioossusest ning tervest ja ebatervest religioonis.

Eestist, õigusest ja õiglusest. Dialoog õiguskantsleriga.

Arne Hiob, Jah, tõesti ajaloolis-kriitiline reduktsioon.

Gustav Kutsar, Eesti riigi iseseisvuspäeva jutlus (Jh 15:13).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English