Foto: Ergo Naab

Üks luterliku õpetuse põhitõdesid on, et inimene saab õndsaks üksnes Jumala armust, usu kaudu Kristusesse. Usukaugel inimesel võib tekkida mõte, et seda õpetades on kirik teinud taevatee liiga kergeks, kuid kes vähegi on tundnud oma poolikust ja küündimatust, see mõistab, et õpetus lunastusest armu läbi on meie ainus lootus.

Seda kinnitab meie tänases jutluses ka Helsingi eestikeelse töö vaimulik Tuuli Raamat, kes ütleb: „Kui aus olla, siis isegi mina ei võiks unistadagi Jumala õnnistusest või siis sellest, et kunagi ka minule taevaväravad avatakse, kui Jumal kingiks oma armu vaid valitutele.“ Tuuli Raamat käsitleb oma jutluses Jeesuse tähendamissõna majaisandast, kes palkas töölisi ja ta jõuab järeldusele, et see lugu illustreerib hästi õpetust „üksnes armust“. Varem töölepalgatutele tundus majaisanda toimimine ebaõiglane, sest nad arvestasid oma tasu vastavalt tööajale. Jumala jaoks ei ole aga aega ja seepärast ei kehti tema ees ka mingid kalkulatsioonid.

Või nagu ütleb tänases artiklis Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiob: „Meie ajamõiste ja ajataju on aga piiratud ega ole mõõdupuuks Jumala igaviku suhtes.“ Ja ta jätkab: „Kristlus ootab pigem teadvuse uueksloomist, mille tagajärjel ilmselt küll langeb ka kristlike dogmade kirjatäht, mida me enam ei vaja, avaneb aga nende täielik sisu.“ See, mis inimese teadvuse uueks loob ja eemaldab tema vaimusilmadelt katte, on Kristuses ilmunud teenimatu Jumala arm. See arm avab inimese vaimusilmad ka selleks, et inimene näeb oma kaasinimeses venda ja kaastöölist ega mõista teda hukka.

Selle pilguga kutsub inimesi vaatama meie tänase arvamusloo autor, õigeusu vaimulik isa Orenti, kes arutleb enda võrdlemisest teistega, ka pühakirjas ja pühas pärimuses hukka mõistetud juudaste, variseride ja suurimate patustega. Püstitades küsimuse, kas on võimalik saada lahti nendest võrdlusmomentidest ning viibida Jumala otsese kogemise maailmas,  viitab ta veel ühele tegelase, tölnerile, kes on tundnud oma poolikust, küündimatust ja vääritust Jumala ees.

Tänasest numbrist võib lugeda:

Arne Hiob,  Usk muutuvas maailmas luterliku vaate kohaselt.

Orenti Mägi, Ristiti nimesse Stalin / Jeesusega palvetab taevariigis.

Tuuli Raamat, Teenimatu arm.

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“. Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.