Foto: Kerstin Kask
Kirikukalendri järgi elame jätkuvalt Kristuse ilmumisajas. Ajas, mil on paslik mõelda selle üle, kuidas Jumal inimestele on ilmunud ning kuidas inimesed teda vastu on võtnud ja temast mõtisklenud. Talve selgroog on praeguseks murtud ja päevad lähevad tasahilju pikemaks. Värvikirevuse tagasitulek looduses võtab veel aega, küll aga saadab meid värvikirevus meid ümbritsevate inimeste, nende mõtete, seisukohtade ja arvamuste näol. See puudutab ka seda, mida arvatakse Jumala ilmsikssaamisest.
Kauaaegne Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein analüüsib oma kooli gümnaasiumiastme õpilaste ning uuringufirma Saar Polli poolt Eesti õpilaste seas läbiviidud teaduse ja religiooni vahekorda puudutavate küsitluste tulemusi. Neile tuginedes järeldab autor, et religiooni- või usundiõpetust mitte õppinud õpilased vastandavad jätkuvalt religiooni ja teadust rohkem kui seda õppeainet õppinud õpilased. Teadmatus religiooni ja teaduse vahekorda puudutavate küsimuste osas on Eesti õpilaste hulgas üldiselt jätkuvalt väga suur, mis omakorda ahendab õpilaste teadlikke maailmavaatelisi valikuid.
Maailmavaateõpetuse kursus on teema, mida käsitleb oma arvamusloos Heikki Silvet, kes on sellenimelist ainet õpetanud Tallinna 32. Keskkoolis. Ta näeb maailmavaateõpetuse kursuses võimalust anda õpilastele laiapõhjaline, erinevaid aineid lõimiv ülevaade teooriatest ja seisukohtadest, mis levinud maailmavaadete kujunemisel olulist rolli on mänginud ja mängivad. Lisaks võiks sellenimeline kursus autori arvates vähendada usuga haakuva teemaderingiga seonduvaid hirme meie ühiskonnas ning olla eelastmeks religiooniloo õpetamisele.
„Usutav usk“ on järgmisel nädalal toimuva EELK vaimulike konverentsi teema. Vaimulike konverentsi juhatuse liige, õpetaja Katrin-Helena Melder kirjutab oma arvamusloos, et usu küsimus on kirikus üks kesksemaid teemasid, oleme ilmikute ja vaimulikena kirikutöös sellega pidevalt seotud ja võib olla selle üle igapäevaselt väga ei arutlegi. Ent kui meil poleks usku ja me oma usku ei tunnistaks, ei eksisteeriks ei meie kirikut ega ka ülemaailmset kristlikku kirikut.
Selle üle, kuidas märgata seda, et Jumal meiega kõneleb, mõtiskleb tänases numbris Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Kristiina Vaiksalu. Ta meenutab meile, et märkamiseks on vaja hetke. Hetke, mida vahest isegi tunnetame, aga ei oska endale teadvustada või pole meil selleks aega. Võtkem siiski see aeg. Aeg mõtisklemiseks, Jumalaga olemiseks ja tema kuulamiseks.
Tänanses numbris:
Toomas Jürgenstein, Kümme aastat tähelepanekuid religiooni ja teaduse seostamisest koolis
Heikki Silvet, Maailmavaateõpetuse kursus gümnaasiumis
Katrin-Helena Melder, Usutav usk
Kristiina Vaiksalu, Kõigepealt kuulake (Ii 33:14–18)
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“. Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2013. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
