Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) ja Euroopa Liidu Piiskoppide Komisjon (COMECE) ühine pressiteadaanne kohtumise kohta EL-i Nõukogu eesistujamaa Kreeka esindusega 10.1.2014.

10. jaanuaril 2014, kolmandal päeval pärast Kreeka ametlikku alustamist EL-i Nõukogu eesistujana, võttis Euroopa küsimustega tegelev Kreeka välisministeeriumi riigisekretär Dmitris Kourkoulus ja tema kaaskond Ateenas vastu kõrgetasemelise Kreeka ja Euroopa kirikuesindajate delegatsiooni. EL-i eesistujamaa ja kirikute regulaarsete kohtumiste raames toimunud kõneluse eesmärk oli arutelu Kreeka kui eesistujamaa 2014. aasta esimese poole tööprogrammi raskuspunktide üle. Tähelepanu keskpunktis olid seejuures Euroopa sotsiaalse sidususe ja migratsiooni küsimused.

Koosoleku alguses toonitas minister Kourkoulas kirikute esindajatega kohtumise suurt tähtsust: oma väärtuslike pastoraalsete ja sotsiaalpoliitiliste kogemuste kaudu ning oma konkreetsete tegevuste kaudu mõlemas valdkonnas aitavad kirikud olemuslikul määral kaasa sellele, et leitaks kohaseid lahendusi suurtele väljakutsetele, mille ees Kreeka kui nõukogu eesistujamaa seisab. Seetõttu kutsus ta kirikuid üles jääma nendel teemadel Kreeka kui eesistujamaaga dialoogi.

Kohtumise nõukogu eesistujaga Ateenas korraldas Euroopa Kirikute Konverentsi asepresident metropoliit Emmanuel Prantsusmaalt ja COMECE koos Kreeka kirikutega.

Sotsiaalne sidusus Euroopas

Kirikud toetavad Kreeka kui eesistujamaa ambitsioonikat plaani Euroopa sotsiaalse sidususe tugevdamiseks ja sotsiaalse dimensiooni ülesehitamiseks. Samas väljendas delegatsioon oma muret kõrge noorte töötuse määra pärast Euroopas, eriti – kuigi mitte ainult – Lõuna-Euroopa riikides. Siin ähvardavat tekkida kadunud põlvkond, ilma konkreetsete väljavaadeteta majandusliku olukorra paranemisele või ühiskondlikule kaasatusele.

Hõlmava ja jätkusuutliku majanduskasvu toetamine ning töökohtade loomine Euroopas on kindlasti üks kriisi ületamise põhieeldusi. Seejuures on aga oluline, et välditakse probleemsete töösuhete ja uue working poor klassi tekkimist. Töökohtade loomisel peab asjakohast tähelepanu osutama ka töö kvaliteedile. Kirikud nimetasid siinjuures eriliselt merendussektorit kui eesistujamaa üht tööplaani raskuspunkti: just selles valdkonnas ähvardavat tihti sotsiaalne dumping ja ärakasutamine.

Kreeka eesistujamaaks olemise ajale plaanitud Euroopa 2020 strateegia ülevaatamise raamides oleks vaja taas tugevamalt keskenduda „intelligentse, jätkusuutliku ja integratiivse majanduse“ algsele eesmärgile. Kirikud osutasid asjaolule, et sellele vastavalt ei peaks sotsiaalteenuseid nägema esmajoones kulufaktoritena, vaid majanduse ja tööhõive toetajatena.

Kirikud rõhutasid viimaks ka töövaba pühapäeva tähtsust isikliku, perekondliku ning tööalase elu ühendatavuse nähtava märgina.

Euroopa migratsioonipoliitika

Eriti intensiivselt arutasid kirikute ja Kreeka eesistujamaa delegatsioonid tungivalt aktuaalse ja väga mitmetahulise valdkonna üle, mis puudutab Euroopa suunalist migratsiooni ning elukohavabadust Euroopas. Arutelul osalejad olid ühel meelel, et demograafiliste muutuste tagajärjed ei ole Euroopas ilma migratsioonita lahendatavad. Samas puuduvat aga Euroopal Ameerika Ühendriikide või Austraaliaga võrreldav migratsioonipoliitika.

Selles arutelus rõhutati eriti järgmisi punkte:

• Humanitaarne katastroof Süürias, poliitilised pöörded Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, jätkuvad konfliktid Aafrikas ja Afganistanis on tugevdanud põgenike ja migrantide voolu Euroopasse. Sellest on puudutatud eriti Schengeni lõunapiiri riigid. Jätkuva majanduskriisi tõttu on nende vastuvõtuvõime piiratud. Kirikud toetavad eesistujamaa püüdlusi saavutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahel põgenike ja migrantide vastuvõtu osas suuremat solidaarsust.

• Kirikute delegatsioon nõudis samas – hoolimata ääretult suurtest probleemidest esmastes vastuvõtumaades – Euroopasse saabunud migrantide ja põgenike inimlikku kohtlemist ning nende inimväärikuse ja kõigi nende õiguste tagamist.

• Erilisi pingutusi vajab jätkuvalt võitlus organiseeritud inimkaubanduse vastu selle erinevates vormides (sundprostitutsioon, tööorjad, organikaubandus). COMECE esindajad andsid ülevaate nende viimasel täiskogul tutvustatud koostööprojektidest kiriklike asutuste ja politsei vahel, mis olid suunatud inimkaubanduse ohvrite vabastamisele ning sellele järgnevale nõustamisele ja traumaatiliste kogemustega toimetuleku toetamisele.

• Omaette tähelepanu vajab olukord migrantide päritolu- ja transiitmaades. Siin on vaja aidata, et inimesed saaksid oma päritoluregioonides üles ehitada turvalist elu ja nendesse elama jääda. Aprilliks 2014 kavandatud tippkohtumine Aafrika riigi- ja valitsusjuhtide ning Euroopa Liidu vahel annab võimaluse töötada vastavate konkreetsete lahendusteede kallal. Nende hulka kuulub kinnihoidmine Euroopa Liidu liikmesriikide arengupoliitilistest lubadustest, mida kirikud on tihti meelde tuletanud.

Kõneluste lõpetuseks rõhutas minister Kourkoulas nõukogu eesistuja valmisolekut osaleda kahel kirikute poolt korraldataval üritusel, milleks on „Töövaba pühapäev“ (21.1.2014) ja EKK konverents „Noorte töötus“ (24.–26.3.2014).

Enne kohtumist eesistujamaa esindajatega külastas kirikute delegatsioon Kreeka Õigeusu Kiriku peapiiskop Ieronymost, et viia ennast kurssi Kreeka hetkeolukorraga ja tutvuda kiriku pingutustega ikka veel kestva majanduskriisi poolt tekitatud häda leevendamisel.

Delegatsiooni liikmed:

• Metropoliit Emmanuel, Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi Prantsusmaa metropoliit, EKK asepresident.

• Peapiiskop Nikolaos Foskolos, Ateena peapiiskop (rooma-katoliku).

• Õpetaja Dimitri Boukis, Kreeka Evangeelse Kiriku peasekretär.

• Arhimandriit Ignatios Sotiriadis, Kreeka Ortodoksse Kiriku Ortodoksidevahelise ja kirikutevahelise dialoogi komisjoni sekretär.

• Õpetaja Guy Liagre, EKK peasekretär.

• Õpetaja Frank-Dieter Fischbach, EKK kiriku ja ühiskonna komisjoni täitevsekretär.

• Fr. Patrick Daly, COMECE peasekretär.

• Diakon Michael Kuhn, COMECE peasekretäri assistent.

Allikas: Euroopa Kirikute Konverents

Euroopa Kirikute Konverents (The Conference of European Churches, CEC) ühendab 115 ortodoksi, evangeelset, anglikaani ja vanakatoliku kirikut kõikidest Euroopa maadest, samuti 40 partnerorganisatsiooni. EKK asutati 1959. Kantseleid on Genfis, Brüsselis ja Strasbourg’is. Üheks asutajaliikmeks on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik eesotsas peapiiskop Jaan Kiivit seenioriga. Viimane oli ka üks esimestest EKK presidentidest. EKK juhtorganisse (2013. aasta täiskoguni oli selleks keskkomitee) on EELK-st pärit kandidaadina valitud varasemalt Kadri Metsma. Tema asemikuks oli õp Hedi Vilumaa. 2009-2103 kuulus EKK keskkomiteesse praost Peeter Kaldur. Eesti kirikutest on EKK liikmeskirikuks veel Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. EKK partnerorganisatsiooniks on Eesti Kirikute Nõukogu.