Uudised ja oikumeenia

Religioossuse muutumisel ei ole küsimus kristluse ja ateismi vahetuskaubas

Uurija Kimmo Ketola analüüsib ajalehes Vartija kahte uurimust, mille kohaselt jaguneb religioossus tänapäeval järjest selgemini kolme eri rühma.

Religioosse ja mittereligioosse elanikkonna osa kõrvale tõuseb kolmas rühm, kelle kohta kasutatakse uurimustes nimetust „vaimsus“ (spirituality).

Esimene Ketola kommenteeritud uurimus on Trinity College´i uurijate Barry A. Kosmini ja Ariela Keysari raport USA kõrgkoolide üliõpilaste usulisest identiteedist ja teine brittide kristliku mõttekoja Theos raport, mis tugineb Suurbritannias tehtud üleriiklikul küsitlusel.

Viimase uurimuse kohaselt paigutuvad üle 50 protsendi vastajatest traditsioonilise jumalausu ehk teismi ja ateismi vahelisele maastikule. Ketola kirjutab, et kristlik isikuline jumalapilt on läänemaailma inimesele kasvaval määral võõras. „Sellegipoolest ei tunne eriti paljud inimesed tõmmet maailmapildi vastu, mis on täielikult lummusest vabastatud,“ lisab ta.

„Mida iganes „vaimsus“ selles kontekstis ka tähendab, tulemused räägivad sellest, et religioossuse muutumisel ei ole küsimus ortodoksse kristluse ja ateismi vahetuskaubas. Tundub, et enamus inimesi peavad mõlemaid variante mitterahuldavaks.“

Kiriku uurimiskeskuse uurijana töötava Ketola hinnangul on omaette küsimus, miks inimesed ei ole pärast kristlikust maailmavaatest loobumist valmis aktsepteerima ateistlikku maailmavaadet. Veel olulisem on küsida, miks kaotab traditsiooniline kristlus nii kiiresti oma positsioone, kuigi inimesed ei tunne ka tõmmet ateismi suunas.

USA uurimuse kohaselt peavad 32% küsitletutest end religioosseteks, 32% vaimseteks ja 28% sekulaarseteks. Huvitav on, et end vaimseteks pidavad inimesed on metafüüsilistes küsimustes väga lähedal religioossetele inimestele, kuid ühiskonna- ja moraaliküsimustes lähemal sekulaarsetele. Ketola tuletab küll meelde, et nimetatud uurimuse tulemused ei ole sellistena otseselt ülekantavad Euroopasse.

Ketola järeldab, et end vaimseks pidavate inimeste olemine kristlike kirikute liikmeks mõjutab tulevikus oluliselt kirikute ühiskondlikku positsiooni. „Kui USA uurimuse konstellatsioon teostub ka Euroopas, siis otsustab kirikute saatuse see, millist moraalset kompassi nad oma liikmetele pakuvad.“

Allikas: www.kotimaa24.fi

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English