Foto: Evelyn Nõmmik
Tänane Kirik & Teoloogia number on pühendatud kristlastevahelisele dialoogile, sest ikka ja jälle tuleb tõdeda kristlaste ja kirikute erinevusi, vaidlusi, aga ka leppimisi. Seda juhtub nii konfessioonide sees kui ka konfessioonide vahel.
Aastast 1995 on Luterlikus Maailmaliidus (LML) arutletud perekonna, abielu ja inimese seksuaalsuse teemal (vt ülevaadet siit). Arusaamad neis küsimustes on olnud väga erinevad ning tekitanud liikmeskirikute vahel tõsiseid pingeid. 2004. aastal moodustati teemaga tegelemiseks eraldi töörühm, mille ettepanekul otsustas LML-i nõukogu 2007. aastal algatada viieaastase dialoogiprotsessi, et anda võimalus erinevatel tasanditel arutelude pidamiseks nii liikmeskirikute sees kui ka nende vahel. 2012. aastal võttis LML-i nõukogu Bogotás „Emmause kõneluse“ vaimus ja vormis peetud koosolekul viie aasta arutelud kokku viies põhipunktis: 1) austavad ja väärikad dialoogid komplekssetel teemadel on võimalikud; 2) tuleb arvestada iga liikmeskiriku eripäraga; 3) LML on osaduskond, mis tegeleb paljude teemadega; 4) LML-i osaduskond kui tervik ei peaks rakendama meetmeid perekonda, abielu ja seksuaalsust puudutavates küsimustes; 5) LML-i teekond kirikute osaduskonnana jätkub.
Vaatamata LML-i nõukogu üksmeelselt väljendatud soovile üheskoos teekonda jätkata, otsustas Etioopia luterlik kirik (Ethiopian Evangelical Church Mekane Yesus) 2013. aasta alguses katkestada suhted Rootsi Kirikuga ja Evangeelse Luterliku Kirikuga Ameerikas – põhjuseks neis kirikutes vastu võetud otsused samasooliste paaride abielu/partnerluse kohta ja avalikult homoseksuaalina elavate isikute vaimuliku ametisse lubamise kohta. Kuigi otseselt katkesid suhted kolme liikmeskiriku vahel, puudutas juhtunu valusalt siiski kogu osaduskonda.
LML-i nõukogu istungil käesoleva aasta juunis Genfis pidas peasekretär õp Martin Junge ettekande „Taotledes ühtsuse andi killustatud maailmas“, kus ta andis ülevaate aasta jooksul kujunenud olukorrast, osaduskonna poolt seni tehtud ja veel tehtavatest sammudest, väljakutsetest ja võimalustest edasi minna. Ettekandest ajendatud arutelude tulemusel koostas LML nõukogu ametliku sõnumi. Selles sõnumis kinnitavad LML-i liikmeskirikud – s.h nii Etioopia, Rootsi kui ka Ameerika kirikud – oma soovi jätkata teekonda ühe osaduskonnana ning sõnastavad ühtlasi konkreetsed ettepanekud, kuidas seda teha. Kirik & Teoloogia avaldab täna mõlemad dokumendid, mis on saadetud kõigile osaduskonna liikmeskirikutele ja avaldatud ka osaduskonna kodulehel.
Toivo Pilli kirjutab oma põhjalikus loos aga Baptisti Maailmaliidu ja Rooma-Katoliku Kiriku konsultatsioonidest, osutades peamistele kõne all olnud teemadele, milleks olid Kolmainsus, lepingu ja osaduse, Pühakirja ja traditsiooni mõistmine ning arusaam Neitsi Maarjast kui jüngerluse eeskujust. Kõneldes Pühakirja ja traditsiooni vahekorrast, toob autor välja arusaama, milleni mõlemad osapooled ühiselt jõudsid: „Kui Pühakiri on inspireeritud ja kirjapandud ilmutus, siis traditsioon on selle mõistmise ja edasiarendamise elav dialoogiline protsess“. Ilma dialoogita, ilma üksteisega kõnelemiseta pole võimalik jõuda ka ühiste arusaamadeni. Samuti ei välista teoloogilisel eriarvamusel olemine aga lugupidavat suhtumist teisesse: „…hoolimata sellest, et mitmed aruteluteemad on jätkuvalt diskussiooniks avatud, ei takista see lugupidavat koostööd“.
Aga vaidlusteta ei saa ka tänane jutlus, mille on kirjutanud EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti. Vana Testamendi üks keerulisemaid raamatuid – Iiobi raamat – sisaldab hulga vaidluskõnesid ning kõige kibedamana astub üles Eliihu. Petti leiab tee Jeesuseni sellestki Eliihu manitsusest.
Kirik & Teoloogia loodab, et tänane number aitab kaasa ühtsuse anni teadlikumale ja vastutustundlikumale taotlemisele.
Tänases numbris:
Martin Junge, Taotledes ühtsuse andi killustatud maailmas.
Luterliku Maailmaliidu Nõukogu sõnum.
Toivo Pilli, Jumala Sõna kiriku elus. Baptistid ja katoliiklased dialoogis.
Urmas Petti, Parim, mida teha saame (Ii 35:1–8).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
