10.-11. septembril toimus Hyvinkääl Soome luterliku kiriku piiskopliku nõukogu koosolek, kus üks olulistest käsitlusel olnud teemadest oli multikultuursete kiriklike talituste ja peresündmuste tähistamise juhend.
Juhise koostamise vajalikkus tõusis päevakorrale 2011. aastal ning Salos toimunud piiskoplik nõukogu moodustas selle tarvis töörühma, mille juhiks sai Tampere piiskop dr Matti Repo.
Vajadus niisuguse juhendi järgi on tingitud asjaolust, et Soomes on üha enam perekondi, kuhu kuuluvad inimesed erinevatest religioonidest. Muuhulgas antakse vastus küsimusele, kas on võimalik religioonidevaheline ühine palve.
Juhendis ei nähta probleemsena kristlaste osalemist teiste religioonide palvustel ja usulistel talitustel. Teine küsimus on, kas eri religioonide esindajad saavad ühiselt palvusi ja usulisi riitusi läbi viia.
Niisugused küsimused võivad tekkida näiteks matuste, lapse ristimise, abielu õnnistamise või mõne pereliikme leeriõnnistamise puhul.
Juhiseid võib kasutada ka kristlase ja mitteuskliku inimese ühiste tähtpäevade läbiviimisel.
Juhend järgib oikumeenilise religiooniteoloogia põhimõtteid nagu kristliku armastus ja külalislahkus.
Muust usulisest traditsioonist pärinevaid elemente ei käsitleta juhendis iseenesest kristlusele võõraina, vaid neid võib erijuhtudel läbimõeldult kristlikku traditsiooni integreerida. Kiriklik pärand on olnud läbi aegade mõjutatud ka kultuurikontekstist.
Juhendis rõhutatakse, et tuleb järgida kiriku käsiraamatu korda. Muudest usulistest traditsioonidest pärinevat võib kasutada seal, kus kiriku käsiraamat annab võimaluse valida erinevate saatesõnade, vabade palvete ja muusika vahel.
Lähtuda tuleb küll kristliku armastuse ja külalislahkuse põhimõttest, ent vajalik on siiski vältida eri religioonide praktikate sünkretistlikku segamist.
Selleks, et multikultuursusest tulenevate väljakutsetega toime tulla, peetakse oluliseks, et eri religioonide vaimulikud teeksid omavahel koostööd.
Juhendis tuuakse esile ka seda, et kirikuseadus ei reglementeeri, kuidas koguduseliikmed peaksid toimima väljaspool kiriklikke talitusi. Näiteks abielupaaril on vabadus otsustada, et luterlikus kirikus toimunud abielu õnnistamisele järgneb hiljem tseremoonia ka teise traditsiooni põhimõtetest lähtuvalt.
Allikas: www.kotimaa24.fi
