Foto: Kerstin Kask
Värskes Kirik & Teoloogia numbris lõpeb ja jõuab kulminatsioonini suursündmus – Clairvaux’ Bernardi (1090-1153) traktaadi avaldamine Ursula Venti tõlkes. Taoline predikaat on õigustatud juba seetõttu, et tegemist on ühe vähese näitega keskaegsest teoloogiast eesti keeles – aga eriti nii kirjutise autori kui sisu tõttu. Munk ja hilisem abt Bernard on läinud ajalukku tsistertslaste ordu peamisi arendajana, ühe olulisima ja ülimõjuka autorina kristliku vaimsuse alal, skolastika-eelse monastilise ehk kloostriteoloogia silmapaistvaima esindajana, ent ka ristisõdade peamise teoloogilise mõtestaja, õigustaja ja jutlustajana. Teda on iseloomustatud viimase kirikuisana. 19. sajandil tunnustati teda rooma-katoliku kirikus ametlikult „kiriku õpetaja“ nimetusega.
Bernardi kirjutis „Uue sõdalaskonna kiituseks“ on sisuliselt rikas ning aktuaalne ka ühenduses Eesti ajaloo võtmesündmustega. Bernardi käsitlus Kristuse rüütlitest, vaimulikest sõdalastest, andis esimeses osas aimu, mis moel ja tähenduses motiveeriti ja õhutati usuliselt sõjapidamist ja tapmist. Nõnda lisandub Bernardi tekst teemakompleksi käsitlusse, millele on andnud Kirik & Teoloogias varemalt oma panuse õigeusu munkpreester isa Orenti arvamusloos „Eesti ristiusustamine – vabatahtlik ja sunniviisiline“ (K&T nr 78/ 7.6.2013) ning keskaja uurija ja kultuuriloolane Mark Tamm artiklis „Liivimaa sakraliseerimine: Maarjamaa sünd ristisõja rüppest“ (K&T nr 80/ 21.6.2013). „Munkrüütlid“ ilmnesid Bernardi kirjelduses mitmeti kristliku elu ideaali teostajatena. Nii annab tekst mõista ka Bernardi arusaamist täiuslikult kristlikust iseloomust ja eluviisist.
Eelmises numbris jätkus Bernardi kirjutis omamoodi vaimuliku „reisijuhiga“ palveränduritele Iisraeli – paikadesse, mis on seotud Kristuse elu, kannatuse ja surmaga. Niisiis kohta, mille kaitsmine on „Kristuse rüütlite“ kutsumuseks. Tänases numbris esitab Bernard aga tõlgenduse „Hauale“ – kohale, “kus Kristus puhkas surnuna”. Just selle üle mõtisklemine on Bernardi arust usule iseäranis viljastav. Kristuse haua najal esitab ta lühikokkuvõtte kristliku usu sisust, keskenduses Kristuse ristisurma tähendusele. Kirjutis tervikuna on ühtaegu ilmekas ja omanäoline näide viisist, kuidas keskaegses kirikus ja teoloogias Piiblit tõlgendati.
Mainimist väärib, et Bernardil on oluline roll ka ühenduses reformatsiooniga. Eriti oma Kristuse-kesksete jutluste ja palvetega ning oma eelskolastilise teoloogiaga oli ta oluliseks mõjutajaks noorele Martin Lutherile teel „usupuhastusliku avastuse“ poole. Juba reformatsiooni ajal tõsteti esile – nt Lutheri kuulsa antipoodi Roterdami Erasmuse poolt – Bernardi mõjutusi Lutheri juures. 20. sajandi esimese poole Lutheri-uurijad iseloomustasid Bernardi protestantluse tähtsa eelkäijana. Luther ise on nimetanud Bernardi koguni oma „isaks“. Ta pidas Bernardi keskaja suurimaks retoorikuks. Sellisena hindas Luther teda aga nimelt evangeeliumi tunnistajana, Kristuse sõime ja risti jutlustajana, mitte mingil juhul aga ristisõja ideoloogi ja jutlustajana.
Eriline heameel on seetõttu tutvustada ka Kirik & Teoloogia uut kaasautorit, Sydney Jaani koguduse õpetajat Meelis Rosmat, kes kuulutab evangeeliumi – seda, mis on seesama eile, täna ja igavesti – ligi 900 aastat hiljem. Aja ja konteksti muutumine ei takista, vaid võimaldab kuulda ja kogeda Jumala armu tegelikkust.
Nii Clairvaux’ Bernard kui Sydney Meelis mõtlevad ja kõnelevad Piibli najal. Arvamusloos võtab sõna Vana Testamendi spetsialist ning Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik. Ta otsib vastust näiliselt ilmselgele küsimusele „Mida küll väidab Piibli esimene loomislugu?“ Teadupärast viidatakse sellele loole ikka ja jälle mitmesuguste aktuaalsete debattidega seoses. Nende asemel keskendab Nõmmik tähelepanu Piibli tekstile endale. Mis sealt paistab?
Ajakirja Kirik & Teoloogia loetakse mitte ainult Eestis, vaid veel 83 riigis. See teeb rõõmu nii autoritele kui toimetusele. Hüva lugemist kõigile!
Tänases numbris:
Clairvaux’ Bernard, Raamat templirüütlitele: Uue sõdalaskonna kiituseks, 3. osa.
Urmas Nõmmik, Mida küll väidab Piibli esimene loomislugu?
Meelis Rosma, Raamist väljas (Lk 15:1-10).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
