Järjest rohkem inimesi üle kogu maailma survestatakse nende usu praktiseerimisel. Sellele tulemusele jõudis esimene „Oikumeeniline aruanne kristlaste religioonivabaduses kohta maailmas“, mida esmaspäeval, 15. juunil esitlesid Berliinis Evangeelne Kirik Saksamaal (EKD) ja Roomakatoliku kiriku Saksa Piiskoppide Konverents. Autorid uurisid ettekande jaoks olukorda paljudes erinevates maades, kasutades selleks ka Ameerika uurimisinstituudi Pew Research Centre  uurimusi.

Autorite tulemus: 64 riigis võib täheldada võimuteostajate või vaenamiste tõttu olemuslikke religioonivabaduse kitsendusi. 157 riigis on religioonivabadus seadusega kitsendatud või isegi keelatud. Enim on sellest puudutatud kristlased ja moslemid, seda juba üksi nende suure esindatuse tõttu maailmarahvastiku kontekstis. Iga teine inimene maailmas kuulub ettekande järgi kristlusesse või islamisse. Vastavalt aruandele kogevad kristlased kitsendusi 130 riigis, moslemid 117, juudid 75, hindud 27 ja budistid 16 riigis.

Kõige rohkem onpuudutavad  kitsendused Kesk-Aasia – näiteks Iraani – usulisi kogukondi. Sama kehtib Põhja-Aafrika ja Aasia autoritaarsete režiimide nagu Hiina ja Birma kohta. Sahaara kõrbest lõuna pool asuvates Aafrika riikides täheldasid ettekande autorid kasvaval määral inimõiguste rikkumisi, sh usuvabaduse piiramist. Paljudes maades on olukord teravnenud eriti alates 2007. aastast.

Otsides religiooniühenduste tagakiusamise põhjuseid, jõuavad autorid järeldusele, et reeglina ei kehti piirangud vaid spetsiaalselt ühele usuühingule. Pigem kiusatakse näiteks kristlasi taga seal, kus vabadust ja inimõigusi ka muidu ja üleüldiselt rikutakse. Tihti on niisiis kitsendustest ja tagakiusamistest puudutatud mitmed usuühingud samaaegselt.

Tagakiusamise risk on aruande järgi suurim seal, kus usuühendused kuuluvad vähemuste sekka. Ümmarguselt kümme protsenti maailma 2,2 miljardist kristlasest elab maades, kus kristlus ei ole enamusreligioon.

Aruannet on võimalik lugeda siit (saksa k).

Allikas: ekd.ee