Foto: Thomas-Andreas Põder

Kuidas peaksid läbi saama kristlased ja riik, milles nad elavad? Kas kristlased peaksid aktiivselt osalema poliitikas? Kas kristlased peaksid eirama riiki? Kas seda lubaks ühiskond, millesse nad paratamatult kuuluvad? Kas armastus ligimese vastu on võimalik ühiskonnas, milles kristlasi on tagasihoidlik protsent? Selliseid ja teisi küsimusi peaksime küsima iga päev, sest meid ümbritsevast ühiskonnast me ei pääse, tahame seda või ei. Alar Laatsi tänase artikli teises osas on vaatluse all vene vanausuliste erinevad harud, üks radikaalsem kui teine, üks radikaalsema riigi eitamise sooviga kui teine. Artikkel kajastab muu hulgas ka nn jooksikuid, kes püüdsid ja püüavad vältida üldse igasugust kokkupuudet riigiga. Vaatamata oma pidevalt jooksus olemisele, on aga nemadki vajanud ühiskonnas teatud tuge, näiteks varjupaikade ja peidupaikade võrgustikku, kus on läheduses usaldusväärseid inimesi, n-ö teenindajaid.

Meie Eesti ühiskonnas võib tihti kohata suhtumist, et poliitikud ei lähe korda, sest nad ei tee, mida rahvas soovib. Samas on meie ühiskond ja maa väike ning ükski inimene ei saa elada siin lahus teistest, neid mõjutamata. Poliitikat ignoreeriv suhtumine, eriti segunenuna kristlusega, võib viia utoopiateni, mis tegelikkuses ei realiseeru, ning eiravad ka igast inimesest paratamatult maha jäävat jalajälge. Me pole asjad iseeneses, vaid igaühest meist oleneb palju. Just sellistest tõsiasjadest kirjutab lähenevate kohalike omavalitsuste valimiste valguses Heli Künnapas. Kristlastel on võimalust ja põhjust poliitikat muuta.

Ka tänane jutlus EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetajalt Eve Kruusilt rõhutab määravat eeskuju, mida usklikud võivad anda. See, kuidas prohvet Eliisa Vanas Testamendis soovitab Iisraeli kuningal mitte tappa vaenlastest vange, vaid neid hoopis sööta-joota ning sõbralikult koju saata, on väga vana piiblijutustus, mis näitab igaühe sekkumise võimalust, kasvõi eeskuju abil. Eriti siis, kui eeskuju näitaja tunnistab Jumalat ja on talle andunud.

Tänaseses numbris on eriti kohane ütelda sünnipäevatervitused legendaarsele emeriitõpetajale Vello Salumile, kes on esindanud teatud arusaamist kristluse ja riigi suhtest, on selle pärast okupatsiooniajal kannatanud, on selle nimel olnud üheks Eesti taasiseseisvumise eestvedajaks. Just täna tähistab ta oma 80. sünnipäeva. Ühes ülaloleva omapärase taimega soovime Vello Salumile palju õnne!

Tänases numbris:

Alar Laats, Vene vanausuliste harud, 2. osa.

Heli Künnapas, Kristlastena maises poliitikas.

Eve Kruus, Eluvõitlused (2Kn 6:8-23).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda jaregistrit autorite järgi.